Esmaspäev, 18. veebruar 2013

Elus olemise valu

Kuidas saada lahti sees keeravast hirmust, et midagi olulist, midagi väga olulist on võibolla parandamatult katki? Ja ma ei saa mitte midagi teha? Või saan...? Rahu oleks vaja. Nii paar tonni. Ja midagi punaste silmade vastu. Imelik, et tööl keegi midagi ei ole küsinud, ju ma siis nii mädamunana habras tundun, et parem on mitte puutuda. Küllap on neil õigus.

Ja ikka veel on kusagil väikselt vaikselt lootus, et kõik hakkab ükskord mingit arusaadavat ja talutavat, isegi toredat rada jooksma. Kunagi. Kunagi, kui ma olen juba küllalt tark ja ei peksa ennast iga esimese ettejuhtuva teravama kivinuki vastu veriseks.

6 kommentaari:

notsu ütles ...

Huvitav, kas sa oled sama asja pärast mures, mis ma?

Lendav ütles ...

Küllap on meil ka ühine mure. Võibolla peaks helistama...
Aga see, millest ma siin kirjutasin, on küll isiklik.

Lendav ütles ...

Nii. Suurem tulekahju on hetkel kustutatud. Haavu saab küll vist veel pikalt lakkuda...

Morgie ütles ...

Kalli-kalli!

notsu ütles ...

ühise kohta: kontrollisin, elus.

Lendav ütles ...

Hea seegi.