Esmaspäev, 3. september 2012

Vesine

Väsimus käib millegipärast peal. On see nüüd sellepärast, et mingid perioodid on uhkelt tööd rabatud* või sellepärast, et midagi (mõni kutsumata viirus) nahavahele poleb? Ei tea. Igatahes käib sellega kaasas äärmiselt ebameeldiv meeleolu kõikumine. Jube raske on tööl olla, kui samal ajal nutma ajab...

Kas peavalu tuleb päev otsa päevavalguslambi all istumisest (arvuti ees)? Või on see viiruslikku või hoopis emotsionaalset päritolu (mitte keegi ei armasta mind!)?

On häid aegu küll olnud. Viimasel ajal (mõned kuud) olen päris hästi hakkama saanud, tabletid ei tule meeldegi ja elu on olnud üsna ühtlaselt elamisväärne, kohati isegi vaimustav. Aga kusagil sügaval-sügaval istub jäle masohhistlik mälestus tuttavast valust. Mis on tuttav, on omamoodi turvaline. Püherdan oma enesehaletsuses ja väärtusetuse tundes nagu lollakas... Kerjan tähelepanu ja poolehoidu ja armastust (enamasti saan küll ainult haletsust, aga käib seegi viletsal ajal).

Oh jah. Palun andke mulle terved jalad, palk, millega oleks võimalik hakkama saada, pikk ja kuldne vananaistesuvi ning rohkem aega kallima seltsis. Esialgu ei oska rohkem tahtagi. Kui need käes, eks siis täiendan tellimust...

*Peale põhjast naasmist lippasin pisut lühikesevõitu ööune järel arsti juurde ja sealt otse edasi 24 tunniks tööle. Lõpetasin 9.00 hommikul, peale mida kell 10.00 võtsin matkagrupi sappa (2 tundi), peale mida oli väike paus ja järgmine matkagrupp. Koju minnes julges väsimus ennast juba ilmutada ja pea käis ringi. Aga ega polnud pääsu, pesu oli vaja pesta - haarasin pesu kaasa ja Mari juurde masina ligi. Pesumasin toimetas omapead, mina püüdsin diivanil magada. Siis helistas ema ja ajas mu üles - sellest hakkas korralikult iiveldama - inimesi ei või niiviisi ootamatult keset päeva üles ajada! Pesu pestud, tuli veel Pangodisse sõbranna sünnipäeva väikse kalapraega tähistama minna. Tagasi tulles oli juba totaalselt haige tunne. Kukkusin otse voodisse ja jäin (väikeste küljekeeramistega) sinna järgmise päeva kella kolmeni. Enne veel vihastasin kodakondsete peale, kui nad keskpäeval mind äratada püüdsid. Veel järgmisel päeval oli pisut nõrk olemine (üritasin siiski üht tellimust saagida - üle tunni aja sellega tegelda ei jaksanud) ja ülejärgmisel päeval... see tähendab siis täna - olen ma jälle tööl. Õudne.

4 kommentaari:

Morgie ütles ...

"Sööge seemneid!"

Lendav ütles ...

Milliseid? Siiani on kõige paremini aidanud hiina sidrunväändiku viljad ja seemned, aga kas oleks pakkuda mingeid sobivaid alternatiive? Jahvatatud nisu seemnetest küpsetis ajab küll pigem une peale...

Ja lisaks sobib siia lõppu Kudzu juures öeldud lause: töö tegi ahvist eesli. Eriti, kui peale kogu seda orjamist palganumbrit vaadata.

Võibolla ei tahetud öelda mitte "seemneid", vaid "seeni", lihtsalt m, e ja d said ülearu?

Hundi ulg ütles ...

Jah, ka halvas püüa leida positiivset. Aga kuidas?

Morgie ütles ...

Seemneid, igasuguseid. Täistera. Päevalilleseemned on väga head!