Pulmad, jah, pulmad - viina viiskümmend vaati!
Tööl olen. Kõike jagub küllaga, laagrisolijaid, suvalisi majutujaid lätlasi ja terve pesakond pulmitajaid on majas. Paugutavad just väljas...
Ei noh, pulmad on toredad. Ma tahaks ka kunagi. Võibolla. Mitte päris nii, nagu need siin. Aga kindlasti mitte ka nii, nagu ma laste isaga abiellusin - jala läbi novembripori registreerima, mina ise ostsin endale lilled, sest mees keeldus, ei mingit pidulikkust ega midagi. Natuke ju oleks ikka võinud. No ilus helesinine sissekootud roosade roosidega siidiseelik oli, siidpluusi õmblesin ise juurde. Mehele ajasin mingi ülikonna moodi asja selga, ega meil ju väga viga ka polnud. Meil olid koguni mõned sõbrad ja minu ema registreerimisele tulnud. Strippar Marco tegi pilte ja. Aga noh, eks see suuremalt osalt minu isiklik ettevõtmine oli. Mina võtsin mehe, mina ta ka hiljem jätsin.
Vaatan pulmalisi, igavesti huvitav on jälgida. Eriti riideid. Meeste ülikonnad on ilusad, eranditeta. Naistega on vähe teine lugu, nemad on kohe eriti pingutanud. Tõmmanud oma voltide ümber läikivaid ebasümmeetrilisi (ja arvatavasti ebamugavaid) kangajuppe, jalga pahkluumurdjad, näod kilose krohvikorra all... Mitte kõigil, vaid mõnel üksikul, enamus saab kontsadega päris hästi läbi, enamus ka kannab oma uhke tualeti kenasti välja, suuremal osal ei varja krohv ka nägu liialt. Aga jah. Kui mulle tõmmata selga sihuke läikiv asi ja toppida jalga need kargud, lisada kunstripsmed*, geelküüned, siis ma näeksin vist väga õnnetu välja. Kustkohast jookseb ilu ja inetuse piir?
Ma vist olen lihtsalt mats. Ei mingit kõrgelennulisust, kartulikott selga ja pastlad (või peenemal puhul kalossid) jalga ja sellega mu isiklik arusaam pidulikkusest piirnebki.
Niisiis. Kui peaks juhtuma ime ja ma veel kunagi abielluma peaksin, siis ma südamest loodan, et see on südamlik ja siiras sündmus, kus ei ole midagi võltsi ega ülearu teatraalset. No olgu, pärast, jah, kui kogemata kombel pidu ka juhtuks tulema - siis võiks igasugust janti teha, miks mitte. Aga seda võin ma küll lubada, et vabatahtlikult ma ebamugavaid riideid ja jalanõusid ei kanna! Ilu ja elegants peitub minu jaoks eelkõige loomulikkuses. Matsid jäävad matsideks. Ja ega ülikool matsi ei riku. Mind küll ei rikkunud (ma käisin seal ju ka nii armetult vähe).
*Hah, mul pole mingeid lisaripsmeid ega üldse midagi näkku juurde lisada vaja - mul on ju Kulmud! Mul on nii üle mõistuse vinged Kulmud, et need kompenseerivad isegi kõrgete kontsade puudumise! Vot! Need fantastilised Kulmud võivad vajadusel varjutada isegi kleidi puudumise! Ahh, kui kaunilt kõlab: häbelikult Kulmudesse mähkunud pruut...!
---
Toksisin pruudi nime googlesse ja mis ma näen! Neiu muutub... ei, mitte see... neiu on pidanud ühe portaali juures pulmablogi! Loen, rõõmustan teiste õnne üle ja mõtisklen, et minagi ju saaks soovi korral pulmablogi pidamisega hakkama (ainuke viga, et pulmi ei ole ees näha). Aga minu pulmablogi oleks küll hoopis teistsugune... Hulga vähemate peatükkidega kindlasti. Ma ei ole üldse kindel, et hakkaksin eraldi postitust tegema sellest, kuidas pool aastat enne pulmi otsin torditegijat. Ja käin veel üks kord peokohta üle vaatamas. Ja valin salvrätte. Ja otsin helitehnika laenutuskohta. Ja ... Mina kirjutaksin hoopis suurema tõenäosusega sellest, kuidas peigmees kinkis mulle põllult leitud roosa kivikese - lohuga! ja ütles sinna juurde pühenduseks, et nüüd on mul ka isiklik portatiivne ohvrikivi. Veel saaksin arvatavasti kirjutada kirju peatüki sellest, kuidas minu lapsed esimesest abielust kõigesse suhtuvad ja siis veel sellest, kuidas tema lapsed esimesest abielust sellesse suhtuvad. Kui suhtuvad.
Hõissa.
6 kommentaari:
Soome keeles "pulma" = tyli & jama. Pole meil seda vaja.
Aga t88kohaga on Sul vedanud - moodu-uudised tuuakse n8 koju k2tte! & n2idatakse ette ka, kuidas neid tarvitada ning mis sellega kaasneb(<
Oi, kas Strippar Marco oli sinu pulmafotograaf! :) Lahe uudis! (Palju ootuspärasem oleks olnud, kui ta seal strippi oleks teinud). Ise käin ka palju pulmades, kuna teen pulmavideoid. Kõik pulmad on ilusad olnud, aga minu töö on üsna kurnav. Kas vahelduseks matusevideoid kellelgi vaja ei ole? :)
Marco oli mu laste isa pinginaaber kokakoolis olnud ja enne tantsima hakkamist ka kunstikoolis modell. Terve aasta sain teda joonistada. Vanad sõbrad :) Registreerimisel pildistas. Mitte eriti professionaalselt. Aga noh, ega meiegi professionaalsed abiellujad polnud :)
"Professionaalsed abiellujad" kõlab natuke õudselt. Annaks, et eriti keegi ei oleks...
"Professionaalsed abiellujad" on see paarike Noorest pensionärist.
Olen ka Marcot kunstas joonistanud, kuid rohkem hakkasime alles hiljaaegu suhtlema.
Noh, kui keegi näiteks 10 x elus abiellub, siis on professionaalsus paratamatu! ;) Mõtlen abiellumise protsessi, mitte hilisemat abielus elamist. Ühesõnaga, igal alal on professionaalsus võimalik.
Postita kommentaar