neljapäev, 19. aprill 2012

Tütarlaps ja Aadu nimi!

Sooneutraalsuse (hirmsasti kisub kirjutama zooneutraalsuse) teema on äkki aktuaalseks muutunud. Kostaks ka sõna sekka, aga ega palju polegi öelda. Iga inimene on omaette isiksus. Mõni mehelikum, mõni naiselikum, mõni tundub üsnagi kesksoost olevat. Miks peaks seda varjama? Või - teistpidi liigselt rõhutama, et me oleme erinevast soost? Eriti kasvuperioodil? Jah, ma saan aru, et ma olen naine. Aga sellele ei ole kuidagi kaasa aidanud mu ema manitsemised ja imestamised, miks ma selline olen? Mehelikuks tegutsemisviisiks peetakse ühele eesmärgile keskendumist, naiselikuks aga mitmel rindel müttamist (teen süüa, kasvatan lapsi, vaatan telekat, koristan, lobisen naabrinaisega, seda kõike korraga). Mina pole seda viimast kunagi eriti hästi suutnud. Ka pole ma suutnud küllalt naiselikult korralik olla (tütarlaps ja Aadu nimi!). Aga ega ma sellepärast ikkagi meheks kasvanud. Ainult et identiteediga on omajagu maadlemist olnud, küllap on mulle lapsena jäänud mulje, et õiged tüdrukud on teistsugused, kui mina, seega ka naised on teistsugused. Mehed on ammugi teistsugused. Kes siis mina olen? Lihtsalt inimene... Väga aegamööda on tulnud teadmine ja tunne, et inimeseks olemise kõrval olen siiski ka naine. Kooliajast on meeles, kuidas kursusekaaslane ütles, et ma olla väga naiselik. Tookord ma ei saanud üldse aru, millest ta räägib, see oli nagu võõrkeel.

Inimesed on siiski eelkõige isiksused, kõigi oma eripäradega. Kui tüdruk armastab rahmeldada, ei ole ta sellepärast rohkem poiss ja kui poiss armastab heegeldada, ei muutu ta sellepärast grammi võrragi rohkem tüdrukuks. Lubatagu inimestel oma andeid arendada ja jätke sugude ümber naaksumine (see käis nüüd sooneutraalse lasteaia jutu peale)! Ideaalis võiks lapsi kasvatada nii mehed kui naised, sellistena nagu nad on, kõigi oma eripäradega. Ja korjata lasteaiast ära autod (kuna mõni poiss võiks neist liialt huvituda) on selge liialdamine. Maailm on kirju, mitmekesine ja rikas. Miks peaks seda kesksooliseks ühetaoliseks halliks massiks mätsima?!

Mulle väga meeldib, kui mees teeb nn. meestetöid, sest reeglina nõuavad need rohkem füüsilist jõudu. Mehed reeglina tegelevadki kõvemate raskemate ainetega (majaehitus), naised pehmemate ja kergematega (õmblemine, söögitegemine). Eks see tuleneb füüsilistest eripäradest. Sealjuures on naiselikkus ja mehelikkus hoopis midagi sügavamat, mida lõpuni kirjeldada vist võimalik polegi. Ja see ei sõltu ei füüsilisest jõust ega intellektuaalsetest eelistustest.

Mu tütar on (vanema venna eeskujul) titest peale mänginud autodega, nukud nurgas vedelemas... Ta ei armasta roosasid satsilisi riideid, ta ei nuru kosmeetikat (kuigi klassiõed juba uhkelt ennast võõpavad). Aga ega ta sellepärast vähem tüdruk ole. Ja kui poiss veab ahju juurde küttepuid ja küsib, miks tema peab seda tegema, ei ole esimene vastus mitte see, et ta on poiss, vaid et ta on suurem ja tal on jõudu rohkem. Õnneks on nad peaaegu üheealised ja ma saan neid majapidamistöödel rakendada enam-vähem ühepalju. Püüan neid kasvatada lihtsalt inimesteks, naaksumata nende kallal: tütarlapsel nii ei sobi! mis mees sa oled...! Vanaema ikka aeg-ajalt kipub selliseid märkusi tegema, aga temagi on viimase paarikümne aastaga kõvasti leebemaks muutunud.

Tütarlaps ja Aadu nimi! oli lause, mille saatel mina üles kasvasin. Ei ole Aadu, Aadu tütar olen. Aadu ja Maia tütar.

6 kommentaari:

kaaren ütles ...

Oi, mulle meeldib sooterve m6istus. Egas m.nniga metsa raiuta ja tarkus ei tule t.rast, nagu vanarahvas ytles. Meil maal tuleb k6igile lastele k6ike 6petada, sest huntide ja karude keskel ei tule sind keegi teenindama, karju palju tahad;p

Hundi ulg ütles ...

Üks selge ja klaar kirjutis. Sest just nii me oma lapsi igapäevaselt kasvatame ja muidu toimetame. Ja see elutervelt loomulik.

Morgie ütles ...

Aga sa oledki väga naiselik. Ürgselt naiselik. Seejuures täiesti tibivabalt naiselik.

Täämbä aetakse tihti segi tibilikkus ja naiselikkus ja teisalt ka rullnokslus ja mehelikkus. Need on siiski erinevad asjad.

Skarabeus ütles ...

Kas selle Aadu ja selle Maia tütar?
http://www.terviseleht.ee/200102/2_terves.php?gallup=tulemused

Lendav ütles ...

Samad vanemad jah. Aga kirjatükk ise on küll segamini nagu puder ja kapsad. H. Karro oli väga luulelise lennuga kirjamees, isa ka armastas mõnegi koha pealt liialdada jutuga, nii et kahepeale kokku on nad sihukese muinasjutulise kirjatüki kokku keeranud, millest tõde otsida ei tasu :D Karro oli Elva elanik ja käis meil tihti külas. Eks ta on ajapikku räägitud juttudest (ja naljajuttudest) omatahtsi midagi kokku soperdanud.

Skarabeus ütles ...

Nojah,ausalt öeldes miski pani mind ennastki seda arvama...