reede, 7. jaanuar 2011

Uuel aastal vana hooga

Klimp on kurgus. Selline tunne, nagu roomaksin kusagil sügaval maa all kitsas koopas ja pole üldse kindel, kas ma ikka läbi mahun. Jõuetus ja hirm...

Ma vist keerasin midagi tõeliselt olulist korralikult p***e.

7 kommentaari:

Kudzu ütles ...

Kas oleks võimalik kuidagi aidata? Moraalselt näiteks?

Anonüümne ütles ...

kas see on umbmäärane tunne, paanikahäire või konkreece syndmuse tagajärg?
Ehk pole see meie silmade jaox, aga sulle on tähtis see tunne määratleda, vainlasele nimi anda.
K.

Lendav ütles ...

Eks sa aitadki. Juba sellega, et sa siin küsid.

Küll ma läbi rabelen. Tõmban hinge, püüan mitte liigseid liigutusi teha ja loen oma uut väärtkirjandust. Ja kui ma lõpuks paanikast üle saan, nihverdan vaikselt kõige kitsamast kohast läbi.

Lendav ütles ...

Vainlas(t)ele on nimi antud. Üks peavainlane on meie kõrgelt kiidetud Arenemine. Kõik muud väiksed, teravate hammaste, küünte ja võika häälega vainlased on Arenemise käsilased.

Kudzu ütles ...

No ma ei saa aru, kas see Arenemine ükskord kellegi teise juurde ei tahaks kolida? Ülejäänud inimkond vajab ka Arengut, mitte ainult meie!!!

Anonüümne ütles ...

jah, q on valiqt 8 miljardi seast. Mina ka ei soovi enam sellises tapvas tempos areneda.
K.

Kairi ütles ...

Tahtsin kommenteerida lauset: "Ma vist keerasin midagi tõeliselt olulist korralikult p***e."

Minu elukogemus ütleb, et kui selline mõte tuleb koos tugevate emotsioonidega, siis hiljem on ikka selgunud, et sel pole tõepõhja - puhas paanika, mille tõttu omakorda võib küll olulisi asju p***se keerata.
Tagantjärgi tarkusena saab öelda, et vabalt võib olla, et asjad on juba enne p***se läinud, on olnud paratamatult p***se minemas või on kogu teemapüstitus kohatu olnud, st. peagi on ILMNENUD OLULISED ASJAOLUD.

Nüüd ma olen saanud ropendada (ja ma ei saa ikka jätta mainimata selle lause pornograafilist mõtet - lihtsalt naljapärast) ning müstilist juttu ajada su blogis :)
Ja ma tuletan meelde, et on madalrõhkkond ja endiselt on päikest vähe. Aga suvi tulekul. Kalli-kalli!