Kolmapäev, 19. jaanuar 2011

Eesmärgitus

Loen juba tuhandendat raamatut, mis on mõeldud abiks endaga hakkama saamisel. Ensesabiraamatuks võiks siis nimetada. Ja - oh imet - ikka veel leian selliseid iseenesestmõistetavaid ja ometi käsitlemata mõttekilde, mis teevad raamatu lugemis- ja mõtisklemisväärseks. Ma arvasin, et olen juba kõike lugenud, kõike näinud, kõike teinud... Ega ikka ei ole küll.

Uimasuse, kroonilise väsimuse (mitte ajada segi ületöötamisega!) põhjuseks öeldi ühe võimalusena eesmärkide puudumine. Et ütle nüüd, kohe, kiiresti eesmärk homseks, eesmärk kuu jooksul ja pikem eesmärk mitme aasta taha! No... homse päeva eesmärk on homse päevaga lihtsalt kuidagi hakkama saada... mis ei ole just väga innustav hommikul silmi rõõmsalt avama, voodist kargama ja tegudele asuma. Pikemad eesmärgid on umbes samasugused, ebamäärased ja niiviisi sõnastatud, justkui need asjad lihtsalt võibolla juhtuvad minuga, aga mul endal suurt sõnaõigust pole. Pikem eesmärk oleks näiteks leida (saada) endale kodu. Kuidas? Pole aimugi. Seega ei oska ka midagi selle heaks teha. Igapäevane toimetulek on juba kohati keeruline, midagi pikemat ei julge üldse mõelda ja siis jäävad ju ka teod tulemata... Unistuste nimel tuleb tegutseda, aga kui unistada ka ei julge, mis siis?

Totaalne eesmärgitus. Ja rõõm elamisest on juba ammu kusagil hulkumas. Huvi uute tegevuste vastu on kuidagi kõhnaks jäänud.

Mille poole ma üldse tahaksin elada? Mille nimel tegutseda? Otsustusvõimetus.

Tuleb välja, et ma tahan absurdseid asju. Näiteks seda, et keegi otsustaks ära minu eest, mida ma peaksin tegema, millised on minu eesmärgid. Ja siis, kui need ei sobi, saan teda süüdistada... teame-teame. Vastutusvõimetus.

Niiviisi. Mitu head asja olen leidnud, mida mul ei ole - otsustusvõimet, vastutusvõimet ja eesmärke kah mitte. Mis mul siis on? Mul on nüüd uus eesmärk leida omale kiiremas korras eesmärgid! Hurraa!

19 kommentaari:

Kudzu ütles ...

Mõnikord on abi sellest, kui suured eesmärgid tükeldada pisikesteks juppideks, et oleks jõukohane alustada esimesest väikesest sammust. Sellisest, mida saab ka reaalselt ellu viia ja mis on kasvõi teiste abiga teostatav.

Lendav ütles ...

Ei ole väikest eesmärki, ei ole suurt, mida tükeldada. Kõike oleks vaja. Ja rohkem.

Kudzu ütles ...

Ma võin enda omi pakkuda:)

Lendav ütles ...

Jah? Kas ma peaksin sinu eest kooli ära lõpetama? Igatahes huvitav.

Kudzu ütles ...

Oi, vat see oleks küll hea! Me ütleme seal, et Sa oled minu astroloogiline kaksik. Noh, ja kui ma pääsen andmeanalüüsist ning bakatöö rõõmudest, siis on elu nagu lill. Pole mingeid eesmärke vajagi!

kaaren ütles ...

Eesmärgid, hähh.
Kas igapäevane vingerdamine võimaliqlt talutavalt ei ole raamatu autori arvates piisavalt hea? Aferistist ameeriklane, vaat kes see autor on. Ta eeldab ilmselt, et su eesmärgid (kaugenevas perspektiivis) on siuxed: 1. Osta suurem auto. 2. Osta suurem maja soojemas osariigis. 3. Omandada triljardäristaatus. Või teha midagi muud ilmatuqlsat & imetasuvat nii lyhikeses q pikas perspektiivis.
Sina võta vabalt. Q ei suuda Dodge Nitro jaox pappi kokq ajada, siis lepi sellega, et suudad minna rampsi & võtta sealt veel paarkend head raamatut meelepärastel-harivatel teemadel a la antiiksepis, mordva muinasjutud & Kierkegaardi elulugu.
Parem 1 hea raamat q sitt eesmärk.
Ise lugesin pärast oppi "Jahimehe käsiraamatut" nõuka-ajast. Milline mõttevärsqs isegi tänapäevas!

Sol ütles ...

Muidugi võid sa vastumürgi korras haarata kätte mõne teise eneseabi raamatu.
Luulu Viilmaa raamatutes on sõnaselgelt kirjas, et eesmärkidega elamine on vale ja tekitab haigusi.
Ma ei mäleta, mis haigusi täpsemalt ega viitsi ka kõiki 6 Luulu Viilmaa raamatut selle segitamiseks läbi lapata. Mõte oli selles, et eesmärgi tagaajamine on sama, mis oma tahtmise tagaajamine.

Nojah, mitte et mina nüüd Luuluga alati ühel nõul oleksin.
Kui sa tunned, et sul on eesmärki vaja, siis otsi mõni.

Sol ütles ...

Aga üks mu sõber soovitas iseendalt küsida, mida sa sooviksid, et su elus oleks näiteks
3 aasta pärast, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast.
Ma vastasin ilma mõtlemata ja silmapilk ning siiani on need eesmärgid täide läinud.
Võib ju ka küsida, mida sa tahaksid oma ellu 5 päeva pärast, 5nädala pärast ja 5 kuu pärast.

Lendav ütles ...

Sellest ma räägingi, ma avastasin, et ma pole millegipärast võtnud endale ühtegi tõsiseltvõetavat (enda jaoks innustavat) eesmärki mis võiks mu elus olla 3, 5, 10 aasta pärast. Ja ma ei mõelnud selliseid eesmärke, nagu Kaaren kirjeldab. Autor oli väga napisõnaline ja jättis piisavalt vaba mõtlemisruumi.

Mingil salapärasel põhjusel olen arvanud, et need asjad (kogemused jms), mida sooviksin, on mulle erinevatel põhjustel kättesaamatud või keelatud, või siis et nende saavutamine ei sõltu minust. Tavapärane alaväärsuskompleks.

Eesmärk võib olla mis tahes, olgu see siis õppida midagi enda jaoks huvitavat või kasvatada lapsed terviklikekes inimesteks (niipalju, kui see üldse vanematest sõltuda saab), parandada tervist, leida igas päevas kasvõi üks tilluke asi, mille üle tänulik olla... Heegeldada vanaema vääriline voodikate. Saada aru, mis vaevab abikaasat, et temaga paremini läbi saada. Või siis minna abikaasast lahku, kui suhe väga lammutav on ja parandada enam ei anna. Võimalikke eesmärke, mille poole püüelda, on lugematu hulk.

Minu eesmärk, nagu tuli välja, on kuidagi tänase (homse) päevaga hakkama saada. Ei mingit õppimist, enesetunde parandamist, mitte midagi, mille poole püüelda. Seisev konnatiik.

Nendel päevadel, kui ma ärkan sellesse sumbunud meeleollu, keeran julmalt magama tagasi - ei ole kuhugi ärgata, unenäod on hulga innustavamad. Aga - valus ja ilus tõde - ma pean ise üles leidma, miks ma hommikuti ärgata, tegutseda, üldse elada tahan. Mille nimel olen valmis tegutsema, mis mind letargiast üles äratab.

Teise sõnaga võib seda motivatsiooniks nimetada.

Lendav ütles ...

Minu eesmärgituse probleemid on suurelt osalt seotud kehva enesehinnanguga. Et ma pole väärt (vms tobedat) kogema midagi toredat, et ma olen nõrk, rumal ja vilets ning ei ole mõtet üldse millegagi alustadagi, sest niikuinii ei tule midagi välja. Ja kunagised eduelamused lähevad meelest, nagu poleks neid olnudki.

Mu kroonilisel väsimusel ei ole leitud mingeid meditsiinilisi põhjuseid. Ja see on tõsi, et kui mul on midagi toredat ees ootamas, siis ma ei ole väsinud. Järelikult tuleb need toredad asjad ise tekitada, saada üle alaväärsustundest ja tekitada need tegevused ja sündmused, mis hoiaks vaimu ja ihu ärksana. Antud kontekstis võiks neid innustavateks eesmärkideks nimetada.

notsu ütles ...

Kodus A. rääkis, et kunagi oli talle või kellelegi teisele soovitatud, et kui tahtmisega on keeruline (näiteks ei julgegi midagi tahta) ja järelikult sellest motivatsiooni ei saa, siis võib vahepeal tegelda vajaduste ja nende rahuldamisega.

Sol ütles ...

Seda minagi tahtsin ütelda, et eesmärk on see, mida sa vajad, mitte see, mida tahad.

Kudzu ütles ...

Ma teen konkreetse pakkumise. Lühiajaline õilis eesmärk: õpetada pr Kudzu vööd punuma. Aeg: järgmisel nädalal nt kolmapäeval kellu kolmest. Tulemus: saad ise valmis ühe asja, Kudzu saab ka järsku targemaks. Kaugem eesmärk: maailma tuleb ilu juurde.

Lendav ütles ...

Pakkumine võeti töösse. Tänan! Kohtumiseni!

kaaren ütles ...

hissand q ilus.
ma ei söanda ennast sellesse privaacesse ettevõtmisse veel toppida, aga mulgi olex yht-teist õppida vöönduse-paelanduse asjus.
Muide, söandaxin piixatada Padjaklubi asjus:
Millal lgp Põhiklubilased saavad koguneda? Mu hing januneb juba uute tarqste & ehk tagasihoidliq ennustuse järele...
(Muide, mu tarokaartide ga ennustet Revolucioon toimuski, seoses seljalõiqsega on ees suuremad ymberkorraldused, & ma ei kavace vanadesse rööbastesse tagasi vajuda. Aitähh!)

Lendav ütles ...

Padjaklubiks pakun välja näituseks veebruarikuu 2. nädalivahetuse (11-12 veebr) , siis saaks ühtlasi tähistada mu 7. juubelit. Ja ennustada revolutsioone ja rahuperioode, mida kellegi just hädasti vaja on. Nädal enne (5-6veebr) olen laululaagris. Muud ajad on vabad.

Vöökudumisega aga läheb aega, nii et ma jõuan sellesama vöö peal veel mitu inimest välja õpetada. Ja kui ma selle vöö valmis peaksin saama, on eesmärk teha ema 100a vanast koitand Mustjala vööst koopia, lõngad on juba ammu olemas. Nii et õpituba jätkub pikalt.

Kudzu ütles ...

No näed, eesmärke tuleb muudkui juurde.

Karuema ütles ...

hei siin üks samasugune eesmärgitu vandersell. mitu aastat olen püüdnud leida suuri sihte ja eesmärke, lugenud, mõelnud ja muid imevigureid teinud. Nüüd on ehk niipalju selge, et minu eesmärgiks on saanud ennast tundma õppida, ja ehk see ongi mingi üldinimlik eesmärk, milleks tihti peab erinevaid eluskatseid tegema. Ma lihtsalt teen asju veidi teistmoodi ja veidi kiiksuga, see annab uskumatult palju rõõmu. Ja neid masenduse ja lõputult magamise hetki tuleb ikka ette koos kõige muu vastutustundetu käitumisega. Aga enamasti suudan siiski nautida neid väikseid asju elus ´mis lihtsalt on.
ps oma kogemusest väidaks et su nimetet laste inimeseks kasvatamise eesmärk - üldse mitte väike ja tähtsusetu. Ja see Soli kirjeldatud tehnika endalt küsimises, on hea kindlustunde saamiseks oma õige tee äratundmiseks, et küsid ja ilma mõtlemata vastad, see on spontaanne ja alateadvusest tulev vastus, hea muidugi keegi turvaline isik appi võtta, ei pea küssadele mõtlema.
sry pika jutu pärast, a kuidagi põnevad ja minuga vägagi haakuvad teemad sul.
palju leebust ja mõistmist enda mina suhtes :)s

Lendav ütles ...

Wabandage, kalender virvendas silme ees ja valed numbrid said kirja. Mõtlesin Padjaklubi kokkusaamiseks mitte 11-12, vaid 12-13 veebr. Muidugi, kui reede õhtu peaks sobima, võib ka 11. veebr. kokku saada.

Igatahes.