Laupäev, 15. jaanuar 2011

Veel unest

Nüüd sain magama. Aga üles ei ärka enam. Patoloogiline. Normaalse pikkusega und nagu polekski olemas.

Eks see kõik on seotud emotsionaalse seisundiga. Kui on ärevus, siis ei maga ja kui ärevus maha käib, jääb alles tüdimus ja siis ainult magaks...

Osadel inimestel on selline häire, et nad ei tunne, kuna kõht täis saab - võivad ennast lõhki süüa. Mul on siis selline häire, kus ma ei tunne, millal ma välja puhanud olen - võin ennast surnuks magada (kui just jälle ärevust ja unetust pole). Ja korralikult väljapuhanud ergast tunnet ... ei mäleta, millal viimati oli. Küllap oli, lihtsalt ei mäleta.

See-eest unenäod on jälle eriti erksaks ja emotsionaalseks läinud. Hommukul on lausa kahju, kui äratuskell unefilmi katkestab.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

a kas pole tore.
q päriselus on nii mõnigi tunne aastatega tuhmunud & kaotanud oma tähenduse, siis unes saad sa selle senikogematu värsqse & tugevusega. Ma tunnen aeg-ajalt unes nii intensiivseid & suurepäraseid tundeid, nagu päriselus iial pole olnud & vbl ka qnagi ei saa tundma, aga ma olen saanud Taeva roostes värava vahelt piiluda!
Ning ärkamine on q 1 suur tyytus.
Värvilisi unenägusid,
K.