kolmapäev, 17. oktoober 2012
Loom
laupäev, 13. oktoober 2012
Lubaduse täitmine
Pilte lubasin üles panna. No ma siis natuke panen.
Jube. Saada pildid arvutist kätte, bloggerisse, siis enam-vähem loogilisse järjekorda, ma ei tee seda niipea. Kui üldse kunagi. Aga ma lubasin ja lubadus on täidetud. Palun, siin nad nüüd on, võtke või jätke. Ja kassist ei saanudki seekord ühtegi pilti...
 |
| Mitu (kui mitu?) aastat vana töö. Varbolas tehtud |
 |
| 4 aastat vana seenekuningas |
 |
| Valvur Jure sissesõiduteel. |
 |
| Kakukesed. Tagakülg |
 |
| Kakukesed (ja istmeosa). Esikülg. |
 |
| Detail kakukeste istme seljatoest |
 |
| 3 orvaga sammas |
 |
| 3 orvaga sammas teisest küljest |
 |
| Vihmaveetoru ümbris |
 |
| Detail maja tugipostist |
 |
| Nimetu mütoloogiline naine |
 |
| Haldjas. Liblikatiibadega. |
 |
| Väike Draakon ehk iga naine tahab lennata |
 |
| Seenerada |
 |
| Seenetrepp |
 |
| Seentega värvitud lõngad (eelmiste piltide seentega otsene seos puudub) |
Jube. Saada pildid arvutist kätte, bloggerisse, siis enam-vähem loogilisse järjekorda, ma ei tee seda niipea. Kui üldse kunagi. Aga ma lubasin ja lubadus on täidetud. Palun, siin nad nüüd on, võtke või jätke. Ja kassist ei saanudki seekord ühtegi pilti...
Reklaamipaus
Sellele, kes siit maarjajääd otsis - üks koht, kust seda osta saab, on Hea Maja Pood. Vaata siia! Raudvitriol on sealtsamast hangitav. Üldse üks väga inspireeriv paik, nende värvipigmentide riiul oli lummav...
Esimene mulje
Telestaari välimus jättis pisut soovida. Juuksed karjumas juuksuri järgi, nina nagu tislerikirves, kõrvad kui kapsalehed, ürgsed metsikud kulmud varjutamas suuri (pisut paistes? või ma olen kogu aeg selline?) silmi... Aga ega väga viga ka polnud. Inimlik. Käsi suutsin seekord enam-vähem paigal hoida (ühel videokoolitusel olin lausa jahmunud, kui tuuleveski ma olin), näomoonutusedki jäid normi piiresse.
Aga hääl... selle ma võtaksin! Oih, muidugi, mul juba ongi see olemas :)
---
Saade ise oli täiesti vaadatav. Mulle isiklikult meeldis meie saatepool isegi rohkem, kui Tuhala jupp.
Reklaamist sain ma aru, et Taevaskoja ja Kirna mõis tulevad ka samas saates näitamisele, aga ju need on siis järgmises osas.
---
Vaatasin järgi, on juba netis nähtav: http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=3023
Aga hääl... selle ma võtaksin! Oih, muidugi, mul juba ongi see olemas :)
---
Saade ise oli täiesti vaadatav. Mulle isiklikult meeldis meie saatepool isegi rohkem, kui Tuhala jupp.
Reklaamist sain ma aru, et Taevaskoja ja Kirna mõis tulevad ka samas saates näitamisele, aga ju need on siis järgmises osas.
---
Vaatasin järgi, on juba netis nähtav: http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=3023
neljapäev, 11. oktoober 2012
Telestaar
Homme õhtul (12. okt) kell 22.05 on Tallinna TV-s saade Maatriks. Kordus on laupäeva õhtul. Ise nagu ei julge hästi vaadata, ma tean küll, kui vilets on ennast kõrvalt näha. Õnneks on saade ainult 45 min pikkune ja käiakse 4 kohas. Seega ei jää minu jaoks eriti aega, ehk elan kuidagi üle.
Nägemiseni!
Teie telestaar
esmaspäev, 8. oktoober 2012
Jälle seened
Eile kulmineerus minu sellesügisene seenevaimustus kinoskäiguga. Eelmine kinokülastus on jäänud lugematute aastate taha...
Filmist ei taha ma midagi rääkida. Vaadake parem ise, on vaatamist väärt küll.
Selle asemel tahaks hirmsasti üles riputada seentega värvitud lõngade pildi, aga ma ei leia fotoka juhet üles!
---
Haa! Tuli meelde, et ülemusel on ka Olympus, tavaliselt vedeleb siin kabinetis, ehk sobib juhe? Ei sobinud, aga hädapärase pildi sain laenatud aparaadiga tehtud. Ma tean, et mul on terve hulk pilte lubatud üles riputada, küll tuleb ka nende kord. Mul on lihtsalt viimastel kuudel pidev probleem tehnikaga - erinevad jupstükid ei taha kuidagi kokku sobida. Minu armas nunnu Lacie 500GB kõvakas ei suvatse ühilduda mu tööarvutiga - mingi viirusetõrje leiab, et mu pildid on hullult ohtlikud ja üldse ilge saast... :(
Proovisin veel üks kord - nüüd tegi arvuti otsekohe iseenese tarkusest restardi, siis soostus möönma, et mingi jubin on külge haagitud, aga see on nii jube ohtlik!!! Aga kahjuks ma ei saa veel parimaid pilte üles sättida, sest need on ikka veel fotokas ja - mäletate? - mul pole siin juhet. Kusiganes see ka ei vedele.
Seenevärvi lõngad. Enam-vähem õigete värvidega vist (õige-õige natuke mahedamad toonid on tegelikult). Need on pisikesed kerakesed värviproovidega, kodus on 4 suurt värvitud vihti ka :) Kolm erinevat seenesorti, katsetused maarjajääga, äädikaga, vaskvitrioliga. Raudvitrioliga pole veel jõudnud proovida.
Kahju, et juba nii külm on ja seened enam eriti kasvada ei taha... Ma just sain hoo sisse...
Ega keegi ei tea, kustkohast võiks saada kaneelpruunikut? Kakaopruunik kõlbaks ka? Sellega saab lõnga lillaks! Keetmine saaks muidugi huvitav olema, sest värvi saab selle seene seest kätte nuuskpiirituse abil ;)
Filmist ei taha ma midagi rääkida. Vaadake parem ise, on vaatamist väärt küll.
Selle asemel tahaks hirmsasti üles riputada seentega värvitud lõngade pildi, aga ma ei leia fotoka juhet üles!
---
Haa! Tuli meelde, et ülemusel on ka Olympus, tavaliselt vedeleb siin kabinetis, ehk sobib juhe? Ei sobinud, aga hädapärase pildi sain laenatud aparaadiga tehtud. Ma tean, et mul on terve hulk pilte lubatud üles riputada, küll tuleb ka nende kord. Mul on lihtsalt viimastel kuudel pidev probleem tehnikaga - erinevad jupstükid ei taha kuidagi kokku sobida. Minu armas nunnu Lacie 500GB kõvakas ei suvatse ühilduda mu tööarvutiga - mingi viirusetõrje leiab, et mu pildid on hullult ohtlikud ja üldse ilge saast... :(
Proovisin veel üks kord - nüüd tegi arvuti otsekohe iseenese tarkusest restardi, siis soostus möönma, et mingi jubin on külge haagitud, aga see on nii jube ohtlik!!! Aga kahjuks ma ei saa veel parimaid pilte üles sättida, sest need on ikka veel fotokas ja - mäletate? - mul pole siin juhet. Kusiganes see ka ei vedele.
Kahju, et juba nii külm on ja seened enam eriti kasvada ei taha... Ma just sain hoo sisse...
Ega keegi ei tea, kustkohast võiks saada kaneelpruunikut? Kakaopruunik kõlbaks ka? Sellega saab lõnga lillaks! Keetmine saaks muidugi huvitav olema, sest värvi saab selle seene seest kätte nuuskpiirituse abil ;)
laupäev, 6. oktoober 2012
...
Keegi on siit otsinud "mis jama toomas altnurme korraldab". Ma ei oska sulle vastata. Nii hästi ma teda ka ei tunne. Sa pead selle ise välja selgitama.
reede, 5. oktoober 2012
Oeh
Lubasin midagi kirjutada, kui tööle tulen. Aga ega eriti midagi kirjutada ei ole. Ainult frustratsioon sellest, et ma saan pisut üle 2 nädala töölt ära olla ja juba on kõik nii pea peale keeratud, et ei saa ööd ega mütsi aru! Hulk võtmeid on kadunud või valedesse kohtadesse topitud-unustatud, ühele homsele seltskonnale tellitud mitu erinevat toitlustajat suppi tooma, märkmeid kribitakse tillukesse kalendermärkmikusse, ilustatakse suure hulga segavate nooltega (sest õige päeva juurde ei mahu enam kirjutama), mis sest, et arvutis on kalendrisse võimalik lõputus koguses infot trükkida ja käekirjast ma parem ei räägigi... Ütlesin ülearusele supitoojale ära, see vahutas natuke, aga mis parata. Lugesin neid segaseid märkmejupikesi, kaevasin arvutis, küsitlesin oletatavalt teadlikke inimesi, helistasin ja lõpuks, lõunaks, sain enam-vähem asja korda. Vist. Ma loodan. Oeh.
Peale selle ei olnud meie ülemused jõudnud ühisele arusaamisele, et kütteperiood võiks alanud olla (kütja tegutseb ainult käsu peale). Lõuna ajal oli siin õpetajate päeva puhul seminar - algul laskmised ja disc-golf, siis qigong. Viimases hädas aeti välja gaasikahur (või mis ta õige nimi ongi), aeti ruum sooja ja hingematvat gaasihaisu täis. Koolitujad ise tegelesid alles laskmiste ja muude välitegevustega. Koolitaja, kes ruumi ette valmistas, tõstis lärmi. Siis hakati tuulutama. Oeh. Lõpuks andsin koolitujatele (ühe lähikooli õpetajad) villaseid tekke jalgade alla - õues olid varbad märjaks saanud... Kõige hullem oli aga minu jaoks see, kui meie vastne ülemus ütles, et küll nad lepivad, ega seal nii külm olegi. Koolitaja käis elektriradikaid vms küsimas, mille peale mehike siseringis ütles - ei anna kahte - ega nad niikuinii aru ei saa, et see üks ainult poole võimsusega töötab...! No ma ei tea. Kõige arvelt ikka ei saa kokku hoida. Kui inimesed tulevad märjast õuest ja neid ootab rõske saal, kus nad ka just väga aktiivselt ei liigu, siis on neil külm ja - teine kord nad lihtsalt ei tule siia tagasi. Ja mis jutt see on, et ei saa aru?! Üks kuramuse juhataja ei tohiks pidada oma klienti purulolliks!
Mõnes mõttes on täitsa hea peale puhkust tööl olla - see on minu jaoks omamoodi sümpaatne koht, ma ei oskaks seda hetkel ühegi teise koha vastu vahetada. Kui ainult mõni siin peast nii sportlane poleks. Aga noh, elame üle.
Kui juhataja ainult teaks, et ka meil siin õhtuti puhur laua all käib...!
Aga lõunapausi ma täna jälle ei saanud. Polnud lihtsalt kellegi käest küsida. Aga kuna mul majas ööbijaid pole, ainult viimased töömehed kämpingutes, kavatsen selle pausi uhkelt töö-ööst lõigata ja mõnuga magada!
---
Ma mõistan küll, et ei ole ilus oma töökaaslasi ja ülemusi niiviisi avalikult taga rääkida. Aga. Ma olen lihtsalt hämmelduses või õigemini jahmunud. Ja vaatamata korduvatele eelmistele selgitamistele ja arupärimistele ei ole ma kindel, et kallid kritiseeritud töökaaslased üldse aru saaksid, mille pärast ma igisen. Me elame erinevates universumites. Ja see, et me räägime sama keelt, on illusioon. Ausalt.
---
Loomulikult ei saa ma juba kord arvuti taha saanuna jätta kirjutamata ilmast. Kui te pole märganud, siis sel sügisel on ilusaid hommikust õhtuni kuldseid päevi kuidagi vähe olnud? Eksole, see oli ju oluline ja uus info? Eile jahmatas kass mind sellega, et tuli ise sülle magama. Vabatahtlikult. Muidu ta seda ei tee. Käib küll nühkimas, pai nurumas, paremal juhul ronib turjale (kraeks) või teki alla kaissu, aga sülle - ei iial! Ja nüüd siis niiviisi. Aga vana kassipidaja sõbranna ütles, et see ei saa tähendada muud, kui et ilm läheb külmaks. Ma nägin eile öösel oma surnud isa unes, see ainult kinnitab antud ilmateadet ja lisab sellele kõvasti vihma ja tuult. Nüüd te siis teate (mis te ilma minuta teeks?!).
---
Ja veel sündmusi. Käisin paar päeva tagasi Žanna juures, kus sai kokku segatud uus eeterlike õlide segu. Kuna ma olin täiskuust mõjutatuna "kergelt" hullumeelses meeleolus, sai segu õige ränk. Mulle tundub kuidagi meditsiiniline. Jõuline, võibolla pisut isegi julm. Žanna vaatas minu valitud pudelikesi, rehkendas peast nende spirituaalset koosmõju ja ütles: "Revolutsioon!". Jah. Kui te nüüd näete kusagil palja rinnaga naist lipuga vehkimas, siis see olengi mina. Torukübaraga mees ühel pool, baretiga tüüp teisel pool selja taga. Üle laipade. Ühe sokiga ja püksata mees minu ees - väga kirgline lugu. Täpselt mina!
Peale selle ei olnud meie ülemused jõudnud ühisele arusaamisele, et kütteperiood võiks alanud olla (kütja tegutseb ainult käsu peale). Lõuna ajal oli siin õpetajate päeva puhul seminar - algul laskmised ja disc-golf, siis qigong. Viimases hädas aeti välja gaasikahur (või mis ta õige nimi ongi), aeti ruum sooja ja hingematvat gaasihaisu täis. Koolitujad ise tegelesid alles laskmiste ja muude välitegevustega. Koolitaja, kes ruumi ette valmistas, tõstis lärmi. Siis hakati tuulutama. Oeh. Lõpuks andsin koolitujatele (ühe lähikooli õpetajad) villaseid tekke jalgade alla - õues olid varbad märjaks saanud... Kõige hullem oli aga minu jaoks see, kui meie vastne ülemus ütles, et küll nad lepivad, ega seal nii külm olegi. Koolitaja käis elektriradikaid vms küsimas, mille peale mehike siseringis ütles - ei anna kahte - ega nad niikuinii aru ei saa, et see üks ainult poole võimsusega töötab...! No ma ei tea. Kõige arvelt ikka ei saa kokku hoida. Kui inimesed tulevad märjast õuest ja neid ootab rõske saal, kus nad ka just väga aktiivselt ei liigu, siis on neil külm ja - teine kord nad lihtsalt ei tule siia tagasi. Ja mis jutt see on, et ei saa aru?! Üks kuramuse juhataja ei tohiks pidada oma klienti purulolliks!
Mõnes mõttes on täitsa hea peale puhkust tööl olla - see on minu jaoks omamoodi sümpaatne koht, ma ei oskaks seda hetkel ühegi teise koha vastu vahetada. Kui ainult mõni siin peast nii sportlane poleks. Aga noh, elame üle.
Kui juhataja ainult teaks, et ka meil siin õhtuti puhur laua all käib...!
Aga lõunapausi ma täna jälle ei saanud. Polnud lihtsalt kellegi käest küsida. Aga kuna mul majas ööbijaid pole, ainult viimased töömehed kämpingutes, kavatsen selle pausi uhkelt töö-ööst lõigata ja mõnuga magada!
---
Ma mõistan küll, et ei ole ilus oma töökaaslasi ja ülemusi niiviisi avalikult taga rääkida. Aga. Ma olen lihtsalt hämmelduses või õigemini jahmunud. Ja vaatamata korduvatele eelmistele selgitamistele ja arupärimistele ei ole ma kindel, et kallid kritiseeritud töökaaslased üldse aru saaksid, mille pärast ma igisen. Me elame erinevates universumites. Ja see, et me räägime sama keelt, on illusioon. Ausalt.
---
Loomulikult ei saa ma juba kord arvuti taha saanuna jätta kirjutamata ilmast. Kui te pole märganud, siis sel sügisel on ilusaid hommikust õhtuni kuldseid päevi kuidagi vähe olnud? Eksole, see oli ju oluline ja uus info? Eile jahmatas kass mind sellega, et tuli ise sülle magama. Vabatahtlikult. Muidu ta seda ei tee. Käib küll nühkimas, pai nurumas, paremal juhul ronib turjale (kraeks) või teki alla kaissu, aga sülle - ei iial! Ja nüüd siis niiviisi. Aga vana kassipidaja sõbranna ütles, et see ei saa tähendada muud, kui et ilm läheb külmaks. Ma nägin eile öösel oma surnud isa unes, see ainult kinnitab antud ilmateadet ja lisab sellele kõvasti vihma ja tuult. Nüüd te siis teate (mis te ilma minuta teeks?!).
---
esmaspäev, 1. oktoober 2012
Haldjaseened
10 päeva tagasi komistasin kena helesinise seene otsa. Sinivärvik. Seeneke jäi sinna, kus ta oli, aga mõte hakkas liikuma ja nüüdseks olen täiesti seenelõksu püütud. Olen korjanud korraliku kotitäie erinevaid sitaseeni ja nendega juba mitu vihti lõnga värvinud. Peale selle on antud tegevus viinud järjest maagilisemate kohtumisteni.
Mul oli peitsimiseks vaja mõnda kemikaali (maarjajääd, kui võimalik siis ka vask- või raudvitrioli jne...), läksin selle küsimusega kohalikku aiapoodi, kus ilmnes, et sedasorti asju pole enam ammu müüdud. See-eest oli seal juhuslik poekülastaja, kes oli 10 aastat tagasi Egiptusest toonud tüki maarjajääd ja see ootas siiamaani inimest, kes sellega midagi peale oskaks hakata! Uskumatu! Proua paistis mind hästi tundvat, minule aga ei meenunud kuidagi, kus ja mis asjaoludel me oleme kohtunud...? Noh, Elva on väike linn ja vanemate kaudu võivad mind päris paljud teada. Vaskvitrioli sain samal õhtul aiandushuvilise sõbranna käest. Köök haises seente keetmisest pikalt, erinevates kausikestes keetsin erinevaid möginaid ja mul on juba 12 erinevat tooni lõngaproovi. Maagilised seened:) Nendest kootud mütsi võib pähe panna ainult raske loomingulise kriisi puhul, järelvaataja juuresolekul ja piiratud ajaks :)
Eile passisin ilma ja rabasin hetkelise sinise taeva puhul ema ja Lagle kaasa ning läksime Elva lähistele veel läbi käimata metsadesse luurele. Ilus oli, aga seeni oli vähe. Mõni üksik kukeseen, paar riisikat ja mõned nimetud sitaseened, millega ei anna ka värvida... Läksime ikka edasi ja edasi, kammisime suurepärasel vahelduval maastikul järjest tukakesi läbi. Üks mets oli õige eriline - muidu ilus - mändi ja kuuske, aga all ei olnud ühtki seent. Isegi sitaseeni mitte, ainult ühtlane jänesekapsavaip. Ja siis, täiesti ootamatult leidsime Laglega tagumisest metsanurgast terve kukeseeneringi! Mitte pooliku, mitte poolenisti korjatud, mitte sigade poolt tuhnitud, vaid täiesti terve! Ringi sees oli mõni üksik seen ka, aga väljaspool mitte ühtki. Korjasime haldjaseened kaasa, tänasime metsa ja haldjaid ja jätkasime teekonda.
Üks koht veel oli, kuhu tahtsin vaatama minna, tee äärne kutsuv tukake. Ema ja Lagle jäid autosse, jalad märjad ja väsinud. Aga mina läksin, murdsin 20 sammu läbi padriku ja leidsin hiidjämeda männi, mis kaugemale üldse ei olnud paistnud. Tirisin ema ja Lagle ka autost välja suursugust vanakest külastama. Kahekesi ulatasime kuidagimoodi ümbert kinni võtma, mis teeb tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt ligi 3 meetrit. Vanuseks pakuks üle 200 aasta. See mänd oli seal nagu majakas mind kutsunud, ma juba ammu tundsin, ainult mõistuse järgi ei olnud aru saanud, miks ma sinna minna tahan (olen seda teed päris tihti sõitnud)? Nüüd ma siis tean - see mänd tõmbas mind.
Haldjaseened on praetud, panni sain pilgeni täis, naabrinaiselegi jagasin veel paar suurt peotäit.
Sügis.
Mul oli peitsimiseks vaja mõnda kemikaali (maarjajääd, kui võimalik siis ka vask- või raudvitrioli jne...), läksin selle küsimusega kohalikku aiapoodi, kus ilmnes, et sedasorti asju pole enam ammu müüdud. See-eest oli seal juhuslik poekülastaja, kes oli 10 aastat tagasi Egiptusest toonud tüki maarjajääd ja see ootas siiamaani inimest, kes sellega midagi peale oskaks hakata! Uskumatu! Proua paistis mind hästi tundvat, minule aga ei meenunud kuidagi, kus ja mis asjaoludel me oleme kohtunud...? Noh, Elva on väike linn ja vanemate kaudu võivad mind päris paljud teada. Vaskvitrioli sain samal õhtul aiandushuvilise sõbranna käest. Köök haises seente keetmisest pikalt, erinevates kausikestes keetsin erinevaid möginaid ja mul on juba 12 erinevat tooni lõngaproovi. Maagilised seened:) Nendest kootud mütsi võib pähe panna ainult raske loomingulise kriisi puhul, järelvaataja juuresolekul ja piiratud ajaks :)
Eile passisin ilma ja rabasin hetkelise sinise taeva puhul ema ja Lagle kaasa ning läksime Elva lähistele veel läbi käimata metsadesse luurele. Ilus oli, aga seeni oli vähe. Mõni üksik kukeseen, paar riisikat ja mõned nimetud sitaseened, millega ei anna ka värvida... Läksime ikka edasi ja edasi, kammisime suurepärasel vahelduval maastikul järjest tukakesi läbi. Üks mets oli õige eriline - muidu ilus - mändi ja kuuske, aga all ei olnud ühtki seent. Isegi sitaseeni mitte, ainult ühtlane jänesekapsavaip. Ja siis, täiesti ootamatult leidsime Laglega tagumisest metsanurgast terve kukeseeneringi! Mitte pooliku, mitte poolenisti korjatud, mitte sigade poolt tuhnitud, vaid täiesti terve! Ringi sees oli mõni üksik seen ka, aga väljaspool mitte ühtki. Korjasime haldjaseened kaasa, tänasime metsa ja haldjaid ja jätkasime teekonda.
Üks koht veel oli, kuhu tahtsin vaatama minna, tee äärne kutsuv tukake. Ema ja Lagle jäid autosse, jalad märjad ja väsinud. Aga mina läksin, murdsin 20 sammu läbi padriku ja leidsin hiidjämeda männi, mis kaugemale üldse ei olnud paistnud. Tirisin ema ja Lagle ka autost välja suursugust vanakest külastama. Kahekesi ulatasime kuidagimoodi ümbert kinni võtma, mis teeb tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt ligi 3 meetrit. Vanuseks pakuks üle 200 aasta. See mänd oli seal nagu majakas mind kutsunud, ma juba ammu tundsin, ainult mõistuse järgi ei olnud aru saanud, miks ma sinna minna tahan (olen seda teed päris tihti sõitnud)? Nüüd ma siis tean - see mänd tõmbas mind.
Haldjaseened on praetud, panni sain pilgeni täis, naabrinaiselegi jagasin veel paar suurt peotäit.
Sügis.
kolmapäev, 26. september 2012
Pööripäev
Vahepeal jõudis sügis alata. Sel puhul käisime Mariga lõunas, Piusal, Obinitsas ja Meremäel. Oli vinge sõit. Üks lõik oli mööda mingeid kitseradu (Piusa jõe matkarada oli see) minu väikese punase koletisega, kivide ja põhjatute lompide vahel, ära tulime! Kui me olime suuremale teele jõudnud, küsis Mari käte värisedes närvide rahustuseks kommi - nii vinge sõit oli! Ei ole ikka minu autole vastast, ühegi uuemaga poleks sinna julgenud minna ja suuremad-raskemad-madalamad oleks lihtsalt kinni jäänud.
Piusa oli ka armas, eriti tagantpoolt. Aga see sinna ette ehitatud klaaskast, kust pääseb koobastesse ainult ninapidi, oli nukker. Tagumik sisse ei mahu. Isegi raha eest mitte.
Veel külastasime Päevapööramise mäge, milleks tuli ületada Piusa jõgi. Trepp laskus ilusti jõe äärde, aga mida polnud, oli rippsild! Koorisime jalad paljaks ja läbi jõe! Pärast muidugi tagasi ka. Kokkuvõttes on see mu jalale ja kukekannusele imeliselt hästi mõjunud, juba teisel hommikul oli tavapärane valu kadunud.
Päev lõppes Kunnuse juures, keda üle mitme aasta külastasime - vanadele tuttavatele teadmiseks, et Kunnus on vahepeal Meremäe mäel oma vanaisa talukoha tagasi ostnud ja on nüüd pärisperemees. Õnnetul kombel oli tal päeval kartulivõtt olnud ja naised-lapsed-ämmad majas. Nii, kui meie sisse astusime, katkes õuegi kostnud tüli nagu noaga lõigatult ja linnainimesed putkasid meile vihaseid pilke heites linnakorterisse tagasi. Algul oli pisut imelik, oleks teadnud, et seal nii äge õhkkond on, poleks sinna läinudki, aga pärast polnud ju enam mingit mõtet lahkuda. Kunnusel saun küdes, liha podises pliidil, vihased inimesed olid majast läinud... Mõnus.
Pööripäeva järgi pidada saama järgnevat perioodi ennustada. Kurta pole midagi - metsik ralli lõpeb ellujäämisega, jäisemadki jõed saavad ületatud, tüli lõpeb ja õhk selgineb. Kus, kellega, kuna, mis mõttes - eks aeg näitab.
---
Kuna mul on jätkuvalt puhkus, siis ma arvutis passimisele eriti ei panusta. Järgmine reportaaž tuleb tõenäoliselt siis, kui tööl tagasi olen.
Piusa oli ka armas, eriti tagantpoolt. Aga see sinna ette ehitatud klaaskast, kust pääseb koobastesse ainult ninapidi, oli nukker. Tagumik sisse ei mahu. Isegi raha eest mitte.
Veel külastasime Päevapööramise mäge, milleks tuli ületada Piusa jõgi. Trepp laskus ilusti jõe äärde, aga mida polnud, oli rippsild! Koorisime jalad paljaks ja läbi jõe! Pärast muidugi tagasi ka. Kokkuvõttes on see mu jalale ja kukekannusele imeliselt hästi mõjunud, juba teisel hommikul oli tavapärane valu kadunud.
Päev lõppes Kunnuse juures, keda üle mitme aasta külastasime - vanadele tuttavatele teadmiseks, et Kunnus on vahepeal Meremäe mäel oma vanaisa talukoha tagasi ostnud ja on nüüd pärisperemees. Õnnetul kombel oli tal päeval kartulivõtt olnud ja naised-lapsed-ämmad majas. Nii, kui meie sisse astusime, katkes õuegi kostnud tüli nagu noaga lõigatult ja linnainimesed putkasid meile vihaseid pilke heites linnakorterisse tagasi. Algul oli pisut imelik, oleks teadnud, et seal nii äge õhkkond on, poleks sinna läinudki, aga pärast polnud ju enam mingit mõtet lahkuda. Kunnusel saun küdes, liha podises pliidil, vihased inimesed olid majast läinud... Mõnus.
Pööripäeva järgi pidada saama järgnevat perioodi ennustada. Kurta pole midagi - metsik ralli lõpeb ellujäämisega, jäisemadki jõed saavad ületatud, tüli lõpeb ja õhk selgineb. Kus, kellega, kuna, mis mõttes - eks aeg näitab.
---
Kuna mul on jätkuvalt puhkus, siis ma arvutis passimisele eriti ei panusta. Järgmine reportaaž tuleb tõenäoliselt siis, kui tööl tagasi olen.
Tellimine:
Postitused (Atom)