Ja mitte ainult hõbedane. Pronks on ka. Kulda seekord kahjuks mitte.
5. märtsil käisin Narvas, spordiliit Jõud korraldas talvemängud ja ma sain naisveteranide klassis (küll ma olen juba vana!!!) kolmanda koha, harjutuseks 40 lasku õhupüstolist.
Nädal hiljem tuli sõit hoopis teise Eesti otsa, Haapsallu (sinna sõidab veeeel kauem, kui Narva), kus toimusid seenioride Eesti Meistrivõistlused, jällegi 40 lasku õhupüstolist. Seekord läks veidi paremini, sain teise koha. Tulemus küll silmade poolest nädalatagusest parem polnud, kuid konkurendid olid nõrgemad. Eks ta ole - kui ma iseendaga üksi võistleks, siis poleks see sugugi parim tulemus, aga kuna ma võistlen teistega, siis sõltub iga kord paremusjärjestus sellest, kes on kohale saanud tulla. Kokkuvõttes ei saa siiski väga kurta. Ma tean, et ma olen paremaks võimeline, aga mitte iga päev ei ole kõrge lennuga ja igal ajahetkel ideaalseks soorituseks ei ole vist meist keegi võimeline.
Ootan pikisilmi sportpüstoli hooaega, see algab juba mõne nädala pärast, aprilli keskpaigas, Põlva karikavõistlustel. Lähen kaitsma läinud aastal sportpüstoli harjutuses võidetud rändkarikat.
Pilti kah:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar