Teisipäev, 4. jaanuar 2022

Klaasikillumäng

 Vana aasta lõppes ja uus algas lambiteo tähe all. Kõigepealt oli, otse loomulikult idee. Seda ideed toetas 2015. aastal õpitud uus oskus - mul on põhimõtteliselt olemas ettekujutus tiffany vitraaži tegemisest.

Niisiis - majja on vaja uusi lampe. Esiteks - vanad ei sobi minu kuningliku meelega. Teiseks - need ei ole (kohati) otstarbekad. Kolmandaks - mõni on suisa katki. Ja nii, nagu päev järgneb ööle, järgnes sellele tõdemusele tellimus Aindhoovenist - valisin välja terve kimbu värvilisi klaase ja vaskfooliumteipi. Tina mäletasin omal vanadest aegadest terve hulga olemas olevat, kuid tina oli kõigi viimaste aastate kolimiste käigus kadunud nagu tina tuhka ja seetõttu tellisin jootetina ja jootevedeliku jõuluvanalt. Ise loomulikult unustasin lisada, et jootetina peaks olema puhas, räbustita. Seejärel tegin kavandi, rääkisin abikaasaga ka kõik läbi, sest elektritööd jäid tema teha ja hakkasin klaasi lõikama. Lõikama ja lihvima, seejärel teipima. 

Siin on näide pooleliolevast tööst, esimesed kaks killukest on juba teibiga ääristatud. 







Kätte jõudis jõul. Jõuluvana, kellel ei olnud õrna aimugi, mille jaoks mul tellitud kraami vaja läheb, oli tubli ja tõi, mida küsiti. Sain kaks rulli kampoliga jootetina ja ... vedeliku asemel pasta. Pasta oli veider, seda uurides selgus, et sisaldab ka tina. Ohkasin ja saatsin aasta viimasel päeval abikaasa noorema poja linna oomipoest jootevedelikku tooma. Tema saatis linnast sõnumi, et odav vedelik on otsas, olemas on ainult kallis. No mis teha, vana-aastaõhtul peab ju ikka tina panemavalama, olgu siis kallis. Toodi 5ml süstlalaadne toode, mis maksis 21 eurot! Sees oli, nagu selgus, geeljas mass. Kasutatav, õnneks. Võtsin siis enne aastavahetust tinutustöö ette, selgus, et ka olemasolev jootetina ei ole selleks otstarbeks parim. Nimelt kipub kampol kõik täis lödistama. Aga kuna mul otsekohe paremat joodist polnud võtta, siis tinutasin siiski sellega. Vana-aastaõhtul said tükid üksteise külge fikseeritud, uue aasta esimesel päeval tegin ülejäänud jootmise. Selgus, et mu väike jootekolb, hiinakas, ei kõlba karup****gi, abikaasa ürgne nõukaaegne tinutusnui oli see-eest vägagi kasutuskõlblik. Tina paigas, tuli hakata kampolitilku klaasilt eemaldama. See oli küll täiesti etteplaneerimata töö, nüri noaga kraapisin (et ei krimustaks klaasi) ja siis lahustiga jäägid maha... 

Samal ajal oli Kõuts valmistanud ette puitaluse, freesinud sisse juhtmesooned, kinnitanud pirnipesad, juhtmed ja lüliti. Ning keermelatist klaaside hoidmise vardad. Ei olnudki teha muud, kui ühendada lamp vooluvõrku, kruvida alus seinale, kinnitada klaaspaneelid ja kruvida sisse lambipirnid. Siin ta on:

Foto ei anna muidugi edasi täielikku muljet, sest pildiaparaadi valitud valgustasakaal on nagu jumal juhatab. Reaalis annab nii palju valgust, et näeb vabalt nina peal vistrikku pigistada ja kulmegi kitkuda, kui vaja. Valgust jääb ülegi.
Kõver on lambialune seina peal selle pärast, et mina tahan. Madalamas nurgas on lülitinupp, peegel ka kumer, peeglist paistab meie voodipeats, mis, nagu näha, pole ka sugugi sirge. 





Kindlasti jätkan järgmiste lampide uuendamisega. Esimene proovitöö on valmis, üldjoontes võib rahul olla. Arenemisruumi on ka tublisti. Uus ja tiffany vitraaži jaoks sobilikum tina ning õige ja odav jootevedelik on juba ostetud. Nüüd ei ole muud, kui paber ja pliiats kätte võtta ja siis õige varsti klaasinuga ja nii ta läheb. 


8 kommentaari:

Metsamoor ütles ...

Oi kui äge!!!

Anonüümne ütles ...

Küll on ilus! Sul on kodus nii palju ilusaid isemeisterdatud asju, nad kõik sobivad nii hästi sinu koju!
Ja kuna veel võib - head uut loomingulist ja õnnelikku uut aastat!
maurus

Anonüümne ütles ...

Imetlen kõike Su käte- ja vaimukunsti! Kaunist UUt!

ritsik ütles ...

Tõesti väga ilus! Toob hämarasse talveilma värvilist valgust.

mustkaaren ütles ...

Väga ilus, hoiab pilku kinni ja manab silme ette suuri suviseid puuvõrasid. Meeskonnatöö on tõhus!

Mummo ütles ...

Tulen muudkui jälle siia lehele, vaatan ja imetlen... Jätkuvalt nobedat kätt ja loomelendu.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Issand kui nunnu ja muidugi kohutavalt inspireeriv. Ilus, ilus, imeilus.

mustkaaren ütles ...

p.s. ma loodan, et Sa selliseid iludusi veel teed, ja otse loomulikult on lugeja jaoks protsessikirjeldused osa asja mõnusustest.