Suur suvi

 Suur suvi on kätte jõudnud. Nagu maarahval kombeks, on ka minul alanud kõige töisem aeg. Kes see vanasti ikka suvel puhkas, siis tuli heina teha, kapsamaad kõblata ja sooja ning valget aega võimalikult palju ära kasutada. Mina heina ei tee, teen hoopis saepuru. Elva Väike Väerada hakkas hädasti remonti vajama, linn leidis selleks isegi ressursse ning nüüd ma siis toimetan, muinasjututegelasi tuleb nagu Vändrast saelaudu. Eile alustasin Kavala Rebase, Tark Mees Taskus on juba peaaegu valmis ning tema kõrval on lihvimist-viimistlust-õlitamist ootamas veel Sõnajalaõis, Vares ja Tihane ning muidki tegelasi. Ja teha on veel oi kui palju! Kuna ükski kuju ei ole veel päris valmis ega paigas, ma suurt pilte veel ei jaga. Aga see aeg tuleb ja õige varsti!

Küll aga saan jagada pilte Väikselt Väerajalt matkalt, käisin tütrega sellel jalutamas ning puudele väikseid vihjeid maamärkideks maalimas, et inimesed rajalt ei eksiks. Ning ühe skulptuuri sisse Metsaema-Metsaisa kaitse alla oli lind pesa teinud! Ju vist kärbsenäpp. Ega me poleks märganudki, kui linnuke just meie nina ees õõnest poleks välja lennanud. Pilte tegi tütar.

Kõndisime linnupesast paarsada meetrit edasi ja äkki kostis puutüvelt veidrat haukumist ning ärritunud kärplane ronis krabinal üles õõnde. See oli nugis. Passisime mõnda aega, ta käis ukseaugus vahepeal oma nägu näitamas ja kõhises meie peale, igatahes meist ta sinna üles jäi. Ju on pojad pesas. 

Mõni näide märgistustööst ka - sai valitud valge värv, sest head peene pihustiga markerid kipuvad olema kõik neoonid ning neoon ei lähe ju meie muinasjututeemaga kokku. 

Kuulake ikka linnukeelt ja järgige nende juhatust, juba vanad targad muinasjutuvestjad teadsid, et lindudelt võib suuri tarkusi teada saada ja imeasju kuulda!