Eelmisel aastal alustas Hallan ilusat traditsiooni - Muike kunstipäevi. Ehk siis vabas vormis üritust, kuhu ta oma sõpru kutsus maalima, saagima, keevitama, kivi toksima või mis iganes muud head veel keegi teha tahtis.
Suurem kuum oli taandunud, ilmad mõnusalt soojad ja suvised, inimesed toredad, kunstitööd põnevad, mis veel tahta! Mina ise esinesin seekord küll üsna lahjalt, sest tööd on palju olnud ning kasutasin pigem puhkamise võimalust.
Reede öösel vastu laupäeva jõudsin tütre seltsis kohale, pühapäeval tulime koju tagasi. Osade teoste juures loomisprotsess alles kestis, nii et kahjuks ei saa siit seekord täielikku ülevaadet.
Igavese tulega lõke, mis oli meie kunstipäevade kese ja süda.Aastatagune töö (minu).
Jüri Unduski aastatagune Käsmu Mari.
Minu seekordne kolu, loodetavasti kasvab kadakas sealt läbi ja loodetavasti saab see teos kunagi looduseks tagasi. Inspiratsiooniks ja asukohaks õuel asuv kivikalme.
Alari Marx, habemeta.
Riho Mäe kaunis paeskulptuur.
Hullavad naised, autor Käsmu Mari
Triskele, Riho Mäe
Lagle saeb
Kalevitütar.
Poisid hullasid tsiklitega, pritsisid lõuendile kummi, toss ja lärm tuli pealekauba.
Kumm + värv, värvi lisas Lagle.
Alar ja tema kala.
Kala riputamine võrku.
Bikiinid 1. Marxiga.
Bikiinid 2. Öökulliga.
Mariina Tiidor, pannoo lendlohega.
Hallani portree, autori nime ei oska öelda.
Erki Lepik, valvekaamerad (silmad).
Jüri Undusk, torso (alles algus).
Lagle karvane kass.
Hallani aed on paik, millesarnast ei ole kusagil mujal olemas. Ning sõpradega koos natuke värvi pritsida, saepuru pudistada, lõkkesuitsus istuda ning niisama olla - ei ole paremat puhkust ☺
2 kommentaari:
Ilus yrr.
Kunstitegijad ei olegi veel välja surnud 😁😁
Jaa, selliseid kohti ja hetki, kus on ainult kunsti kunsti pärast ja lust lusti pärast, ei ole just ülearu palju.
Postita kommentaar