Proovikivi

 Täna sai Elva Linnaraamatukokku üles uus väike näitus. Vahepeal oli lausa 2 aastat pausi, mil ühtegi tõsisemat väljapanekut ei olnud. Nüüd siis - üle tüki aja akvarelli- ja raaminäitus "Proovikivi".

Näituse nimi tuleb 2019. aastal ilmunud väga sümpaatsest raamatust "Muinaslood ja rahvajutud" ning täpsemalt muinasjutust "Proovikivi". Lühidalt lugu siis selline, kus printsessi isale, naaberriigi kuningale pidi oma väärtust peigmehena tõestama proovikivi toomisega. Vanem vend läks laia ilma, leidis igasuguseid kalliskive, aga mida neist pidada kõige paremaks, proovikiviks, mille abil näeb tõde? Noorem prints sai oma isa juhatusel omast kodust varakambrist peegli. See näitas just seda, mida vaja - nooruse ilu ja südikust - selle hetke tõde. Noorem vend sai kauni printsessi endale. Kui siis aastate pärast vanem vend pikalt otsiretkelt saabus, ootas teda pettumus - kaua igatsetud pruut oli juba ammu tema nooremal vennal mehel, lapsedki juba sündinud. Noorem vend näitas vanemale oma proovikivi - peeglit, ning vanem nägi, et see tõesti tõde näitab - peeglist vaatas vastu vana ja väsinud mees. 

Sellel näitusel on mõned akvarellid - aasta tagasi ostetud 48 värviga Leningradi akvarellide komlpekt (tänapäevaselt küll St-Petersburg ja Nevskaya Palitra) on imeline töövahend. Killuke loodust ja killuke fantaasiat sai seekord paberile. Ning värvilise loomingu kõrval on samaväärselt esindatud peeglid, millest iga näituse külastaja võib oma tõe leida. Kõik see on vormistatud erikujulistesse raamidesse, nii et mõnes mõttes on see ka raaminäitus. Materjalideks sanglepp, saar, tamm, kask, pihlakas ja pärn. Olen üritanud igal järgmisel näitusel teha midagi uut, siiani eelkõige materjalide ja tehnikate osas. Seekord on uueks isetehtud raamid. Ses osas avaldan tänu oma abikaasale, kelle abita ei oleks näitus sellisena kindlasti sündida saanud - tema abikäsi muutis mõnegi lahenduse võimalikuks.

Kui pikaks näitus üles jääb, pole veel otsustatud. Selleks kuuks kindlasti, arvatavasti ka veebrariks.