Peaaegu aasta tagasi said kokku liimitud kilbid, millest pidi tulema diivan. Suvi läbi seisid plaadid kapi otsas ja ootasid oma aega. Talve tulles võttis mees need alla ja hakkas mõõtu lõikama, pahteldama, lihvima... Minu osa selle kunsttüki juures on seljatoe profiili joonistamine, nikerduste valmistamine ja liimimine, peitsimine, lakkimine, porolooni ning kanga hankimine (Hagelin!), õmblemine. Siin-seal hoidsin ka vahepeal otsast kinni, mõnes kohas aitasin pisut lihvida, aga suurem töö kasti kokkupanekul on siiski mehe tehtud. Mu meelest sai päris kena maalähedane diivan, mille porolooniosa saab ette magamisasemeks lahti klappida. Praeguseks on kõik komplekteeritud, ainult seljatagusel padjal on veel vaja niiti ja nõela - fotol on poroloon lihtsalt kangasse keeratud.
Materjaliks on mänd (peitsitud), nikerdused on peitsimata tammest, pärnast ja pihlakast. Poroloon Hagelinist (12.-/kg, kokku u. 6kg), korralik paks mööblikangas Hagelinist (5.-/jm, ostsin 6m ja ega väga palju üle ei jäänudki). Töötunde ei oska ei puidu- ega kangatöö juures enam keegi kokku arvata. Lihtne asi, aga kui tegema hakkad, siis aega kulub lihtsalt uskumatult.
Lakkimata veel.
Nii need krõnksud alguse said.
Vahepeal oli külm. Siin on vaade otse elutoa aknast viimasele päikesekillule. Ja muidugi termomeeter.
Viimaseks pildiks panen ühe kuumalt küdeva tähe, et süda ikka soe püsiks! Hetkel on küll sula, kuid talv ei ole veel möödas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar