Esmaspäev, 21. mai 2018

Eile lubatud

Sain kujukese valmis. Jalakas.


Üldiselt on elu ilus. Sirelid ja piibelehed lõhnavad just täpselt korraga, nii et kaif on pidev. Saepuru väga hullusti ei torgi ja ilm on fantastiline, ainult sääsed ja kihulased võiksid ennast minust kaugemale hoida. Meepott on siiski vaatamata parasiitidele aus. Ja loomulikult on meepotti kukkunud ka üks tõrvatilk. Nimelt sai Laglel telefoni aku otsa, tellisime kiiresti uue ja see pidi saabuma pakiautomaati. Pakk tuligi, või õigemini pakend. Omniva pakiautomaadist leidsime lahti lõigatud tühja paksema ümbriku. Helistasin, soovitati kirjutada kaebus. Kirjutasin. Sain vastuse, et sellega tegeldakse 10 päeva jooksul. Arvata on, et sellest ei saa midagi, paremal juhul automaatne vabanduskiri ja kõik. Jube kahju, Omniva automaat on mul siin lähim ja igal kellaajal kättesaadav. Hea, et siiski ka muid valikuid on. Postkontori kohta mul ühtki kaebust pole, sest töötajad on siin väga toredad. Aga jah. Hea, et selles pakis midagi väärtuslikumat polnud... Arvata on, et pakk lõigati väga oskuslikult katki kuskil teekonna ajal (vahelaos?), kuller pani kappi tühja paksu ümbriku nägemata, et see katki on (lõikejälg esmapilgul välja ei paistnud) ja ega ümbrikus ei peagi ju midagi paksu ja rasket olema, et sisu näpu vahel kindlasti tunda on.

Aga tühja sellest pakist ja Omnivast. Vähemalt olete hoiatatud. Elu on siiski ilus ja tegus - 1. juunil avame Tartu Botaanikaaias ehete ja maalide näituse - minult ja Laglelt ehted ja Evelt maalid. Ja üks põnevam saetöö on pooleli ja kaks tellimust on järge ootamas. Ja see pole veel kõik. Aga igast asjast omal ajal ja järgemööda 😉

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oi kui äge! On veelgi enam põhjust botaanikaaeda külastada :)

mustkaaren ütles ...

Kõik lööb õitsele :)

Tilda ütles ...

Uskumatu, see paki asi, ma mõtlen. Ma pmts teeks politseile avalduse, vargus ju. Vaevalt, et asi kätte saadaks, aga ehk ehmatas varast, vms. Tegelt peaks Omniva kompenseerima - nende vastutus.

Mul on sirelitega kerge arusaamatus. Istutasin eelmisel aastal kaheksa erinevat sirelitega. Talvel kitsed nosisid otsast, nii et sel aastal õitseb neli - üks tavaline kahvatu lilla ja kolm topeltõiega roosakas valget. Aga 8 erinevat värvi pidi olema. Õudselt tahaks teada, kus on mu kollane!

Lendav ütles ...

Kas oled kõigi nende sirelite õisi enne näinud, nii et olid kindlasti erinevad? Ma tean sellist juhust, kus tuttav ostis mitmel aastal järjest roosiistikuid, tahtis kollast. Sai aeda oranži, punase, valge ja lõpuks imepärase helerohelise õiega roosi. Kollast aga polnud. Selle sai alles siis, kui ostis õitsva istiku, eelmised olid koju toodud heas usus müüja kinnituse peale, et kollane.

Sireleid ka poogitakse ja kui pealmine poogend peaks millegipärast otsa saama, võib alus hakata oma elu elama ning ongi äkki kõik ühesugused (ja omajuursed vastupidavad) põõsad. Sama lugu nagu silmatud või poogitud roosiga, mille aluseks on kibuvits - roos võib hukka saada, aga kibuvits elab rõõmsalt edasi.