Praegu käivad Heli Rassi mälestusvõistlused. Ma ka proovin kätt. Eelmisel aastal osalesin ainult õhupüstoli harjutuses, sel aastal püüdsin juba sportpüstoli-kava ka läbi teha. Püstolinaistele on ainult harjutus 30+30, see tähendab et alustuseks 30 lasku rahulikult paigal seisvasse märki ja harjutuse teine pool on 30 lasku siluetti - see tähendab märklauda, mis keerab ennast sihverplaadiga kolmeks sekundiks minu poole ja siis seitsmeks sekundiks ära, siis jälle ette ja kohe ära, nii 5x järjest (ja seda 6 seeriat, kokku 30 lasku). Iga lasu vahepeal peab käe langetama 45-kraadisele nurgale, märgi ette pöörates tuleb käsi kiiresti tõsta ja paari sekundiga ilusti märki lasta. Nii. Tavaline ringmärk pole probleem, sellega läks isegi üle ootuste hästi - seeriad 93, 94 ja 93 andsid edetabelis enne harjutuse teist poolt 5. koha (võistlejaid oli 18). Aga siis tuli see "kiirtule" aeg. No mis sa ikka hakkad laskemoona ja kallist aega trenni peale raiskama, võistlus pidi ju parim trenn olema? No jah. Nädal tagasi sain korra trennis siluetti proovida ja kõik. Nüüd olin tulejoonel, jalg värises, süda puperdas ja. Algus oli ikka väga... algus. Ma silmi ei mäletagi, mitu laksu läks märgist mööda ja üks läks puhtast ärevusest lahti enne, kui märklauad ennast ette keerasid, lasksin enda ette paari meetri kaugusele murusse, nii et muld lendas! Üllatasin sellega kõrvalseisjaidki, kes ehmatus(või vaimustus?)hüüdeid ei suutnud tagasi hoida. Aga siis käis kõvem närv maha, sest hullemaks ei anna ju enam eriti minna? Ja hakkas ka tulemus paranema, kohtunik ütles lõpuks, et harjutuse algus ja lõpp olid justkui täiesti erinevate inimeste lastud. Viimane viiene seeria andis 48 silma (viiekümnest), nii et noorsportlane areneb. Ei ole vaja raisata kallist moona ja aega tühipalja trenni peale, sest üks võistlus olla kolme trenni eest, nagu Reijo räägib. Kokkuvõtteks ei kukkunud ma isegi oma ilusalt viiendalt positsioonilt päris lõppu, jäin neljateistkümnendaks 😁
Homme hommikul ootab õhupüstol joonele.
---
Võeti jälle teema üles, et kas ma olen sõjardiks hakanud? Ei ole! Mulle lihtsalt meeldib teha midagi ilusasti ja täpselt. Näiteks täpselt märki lasta. Võib ka peenelt ja täpselt joonistada. Või kududa (mul on ühekordsest lõngast sõrmikud ikka veel pooleli!). Või paberilõikeid teha. Või palli korvi loopida. Mille poolest erineb korvpall laskespordist? Väga palju ei erinegi. Ainult see, et enamasti on see individuaalsport, inimesed ei keksi ringi ja kuul ei ole suur kummist pall, vaid on pisike, metallist ja lendab püssirohu jõul. Võib ka õhu jõul lennata. Aga püüe ilusale lasule või viskele ja täpsusele on ju sama? Või ei ole?
3 kommentaari:
Laskesport on äge. Aga see sõjardi-kahtlustus... pakun, et asi on kontekstis. No näiteks meil siinmail juhtub/tehakse meelega laskeriistadega sihukesi jubedusi, igapäevaselt, et määrib ka ausate laskesportlaste/jahimeeste nime.
Teiseks, püss (erinevalt nt. korvpallist) on disainitud ja valmistatud elusolendi tapmiseks või vigastamiseks, märkilaskmine on teisene kasutusviis. Sellest ka laskespordi küsitav maine mitteharrastajate hulgas, ma arvan. Aga püüet täpsele lasule saab küll samastada püüdega täpsele palliviskele.
p.s. Ma õmblen omale taskutega pükse, sinu töökirjelduse järgi, mis kellegi kena inimese blogisabas oli, ei mäleta enam, kelle. Aga töö ei taha hästi edeneda, need õiged vandesõnad on vist puudu, sa jätsid tookord täpsustamata =)
Õiged vandesõnad selguvad katsetamisega ;)
Igayhele oma sport, olgu selleks siis märkilaskmine või hoopis raskejõustikuala maa kaevamine. Käpp kõveraks!
"Käpp kõveraks!" on päris hea soovitus :). Laskespordis öeldakse "kirp sälku", aga mu meelest on see lahja ikka. Oleks siis veel "kirp püksi!"
Pükste õmblemine oligi keeruline ja aeganõudev. Ülaosa sai seljas istuma (enne värvli õmblemist) nii, et tõmbasid püksid jalga, nööpnõelaga sobivatesse kohtadesse voldid (sissevõtmised) sisse ja püksid jalast, õmblusmasina juurde (või traageldama, olenes olukorrast). Korduvalt. Igatahes - ole loominguline ja soovin edu! :)
Ma saan aru küll, et laskesport on tekkinud jahinduslikule ja militaarsele põhjale, aga ikka ei taha leppida sellega, et mind püstolisportlasena kohe vägivalseks inimeseks arvatakse. Eks siis ei jää muud üle, kui inimesi harida sel teemal.
Postita kommentaar