Tinapanemisest

Täna oli jälle tinapanemine. Panin tina märklaua poole teele, võistluslikus arvestuses lausa 40x. Põlvas on karikavõistlused. Millal ma siin kirjutasin Audentes Cupist, et päevad pole vennad? Ei ole jah. Täna oli täitsa hea päev, tina ei ekselnudki väga mööda märklauda ringi, koondus üsna kenasti märklaua keskme ümber. Tulemus on 360 silma, kohta veel ei tea, sest võistlus alles käib. Esikolmikusse tõenäoliselt ei jõua, aga mis sest. Olen ise rahul, kuigi paremini oleks loomulikult saanud ka lasta. Eriti rahul olen võrreldes eelmise pühapäeva Haapsalu võistlusega, kus oli täielik häving - sain küll 12. koha ja kusjuures täpselt samade silmadega (347), mis aasta tagasi (siis sain 14. koha), aga ma ju tean, et ma olen aastaga tulisti arenenud. Ma olin lihtsalt nii väsinud, et ei suutnud olla värisemata ega silma fokusseerida õigesse kohta ega üldse mitte midagi.

Järgmine mõõduvõtmise koht on Heli Rassi mälestusvõistlused, kus lõpeb õhkrelvade hooaeg ja algab sportrelvade poolaasta. Sinna on peaaegu kuu aega, jõuan veel treenida ja mis kõige tähtsam - loodetavasti ka puhata, nagu viimastest võistlustest olen õppinud.

Aga muidu on meil siin ikka veel talv. Lootus kevadele pole veel päriselt surnud.