Puupäevi

Kaks nädalat tagasi toimusid puupäevad (puukujurite suvekool) Valgamaal Korkuna külas. Ma ise seal osaleda ei saanud, aga külas käisime küll. Tööd ei olnud veel valmis, nii et pilte sai vähe. Aga midagi siiski:

 Markku Tuominen ja loomake, kes ei ole ennast veel tutvustanud.

 Markku karud.

 Bogumiła Caniboł ja tema ingel.

Läinud nädalal pakkisime Laglega ise pambud ning Kaarnaproua seltsis vurasime Varbolasse. Täit aega ei saanud endale lubada, nii et läksime kolmeks viimaseks päevaks. Kaks kõva tööpäeva, nendele lisaks kaks saagimisvõistlust, kristallvaigust ehete näitus ja ootamatult ka müük ning loomulikult öised trummimängud ja jorinad lõkke ääres. Kohtusime jälle ka Valgamaal nähtud poolakate, leedukate, valgevenelase soomlase ja sakslasega. Venelane Kirill ei saanud sel aastal kahjuks Varbolasse tulla. Ja nüüd tuleb üüratu pikk (enamuses Lagle pildstatud) pildirida:

 Siinkohal algas meeskondlik pingisaagimise võistlus, millest ka meie meeskond osa võttis. Eestvedaja ja eessaagija meie võistkonnas oli Hallan, ma sain ka natuke saagida ja Lagle tegi paar träpsu pintsli ja värviga juurde.

 Töö sai valmis:

Kokku valmis puupäevadel lugematu hulk taieseid:

 Markku oli meie lähim naaber, assisteerisime teda kukkurtihase pesa nime tõlkimisel eesti keelde.

 Peale pesa tegi ta veel ka pannoo, tokiga koera, koprad ning suitsetava pealuu (olla Varbola vana valvur 700 aastat tagasi).

 Lagle sõnajalg

 ... ja kookon

 Minu liblikas

 ... ja sõnajalapink

 Kaarna lustakas seenepakk

Varbolas oli sel aastal osalejaid 35. Kujusid valmis... ma ei tea kui palju, lugege pildid kokku?

 Kõige lõpuks oli veel üks võistlus, seekord individuaalne. Mina olin jälle ainuke naine. Töö algas nii:

 Kõrvalplatsil tegi saepuru Hallan:

 Kokku oli meid 11 võistlejat.

Oksjonil kõige kallimalt müüdud karud - see oli vist üldse Varbola rekord - 1010 eurot karupere eest. Kõik ülejäänud müügihinnad jäid sellest numbrist kaugele-kaugele.

 Minu üks lemmikuid - Sergei Tumanovski ja tema kaunid vormid:

 Ja veel üks lemmik, Erki Lepik ning "Siledad ja karvased" (kuskil eespool pildijorus on seesama taies siledate poole pealt):

 Meie tööd sel aastal oksjonil nii hästi ei läinud kui karupere loojal, Lagle sõnajalakrõnks jäi müümata ning ostsime selle poole alghinna eest ise ära. Kaunis kaasreisija pesitseb nüüdsest Taga talus.

Selle kojusõitu ootava pildiga tänaseks lõpetan, no ei jaksa lihtsalt rohkem kirjutada. Kiired ajad ei ole veel läbi, nädala lõpuks on Randu vaja toimetada järjekordne pink suurmehele (Nikolai Pärna) ja see pink ei ole ju veel päris valmis. Ja palgatöö on hakanud ka ebasündsalt palju tähelepanu nõudma. Nii et. Kohtumiseni.