Palju saepuru

 Just sai valmis. Veeriku pargis on nüüd oma linnuhaldjas. Suuremalt jaolt minu tehtud, aga tütar oli ikka ka tubliks abiks.

 Detail.

 Väike tagasivaade, kuidas töö algas.

 Aga mitte ainult Tartus pole saepuru tehtud. Taga Talus olid väiksed talgud. See on Hallani teise päeva töö.

 Lagle siilijõmm.

 Kaarna seenepere ühest...

 ...ja teisest küljest.

 Mu sõnajalapuhmas ja lilleke selles.

 Sõnajalahaldjas ning jaaniuss (all vasakus nurgas).

 Andrese ürgmees.

 Meenutab väga Mulgi meest tikutopsilt, ainult et kuube pole.

 Kassi alustas Ants, mulle jääb lõpetada.

 Hallani esimese päeva linnupaar.

 Oti ümarmudil.

 Ja natuke järjekorras valesse kohta on see foto sattunud. See on jälle Veeriku park, teine skulptuur, mis hetkel on natuke rohkem saetud, kui pildil näha, aga mitte veel valmis. Homme lähen jälle sinna saepuru tegema.

 Taga talus ei olnud mitte ainult puupakud ja urisevad saed, vaid ka Meeri ...

 ... ja kassid ...

 ... ja lilled. Ning vahva pererahvas ning üldse nii mõnus olemine, et heldimus tuleb peale. Eriti jään igatsema vaikset improvisatsioonilist pealelõunamuusikat Kaarna vilepillist, Andrese mandoliinist ja Hallani trummist. Ja öist ühist lõkkeäärset jorinat ning trummimüdinat - kes seda suudaks unusta!

Veeriku pildid on minu tehtud, Tagatalu omad Lagle klõpsitud.

Järgmine kord ehk jaksan rohkem kirjutada. Praegu on mul puhkus, nii et võite ette kujutada, kui ennekuulmatult kiire on.