Saepuru sai tehtud. Kahest jupist kuju. Kakk täitsa poolik veel ja alumist pakku on ainult pealt saetud, et jupid üksteise kukile kokku sobiksid.
Töö käib.
Ja ongi. Tagantpoolt.
Eestpoolt.
Aga uued tööd on ootamas. Praeguseks on kõik kolm ootel olevat tamme hulga lühemaks saetud (aitäh, Ants!), ma neid terves pikkuses ei taha teha. No ei jaksa. Ja tellija oleks läinud vist ka pankrotti, kui kõik need maksimaalsed jooksvad meetrid ja kõrgused kokku arvutada.
Mina lähen puu-puu järel järjest lühikesemaks... Oleks uhke küll, kui need terves pikkuses oleks saanud, aga noh jah. Mina oma väikeste valgete käekestega ei oleks päris nii kõrgele ikka ulatanud.
Esimeseks augustiks on Veeriku pargis üht-teist muutunud 😊
Ühtlasi tähendab see seda, et ma iga vaba hetk, mil otse padukat ei tule, pargis saepuru teen ja siia jälle ei pruugi kirjutama jõuda.
Meil on uus vabakäigu-koduloom. Jõudumööda natuke ikka söödame.
Juhtusime tunnikeseks Tartu Botaanikaaeda. Lagle pildistas.
Kimalane uuristab samblasse urgu.
Must leeder. Milline lõhn! Ma olekski sinna ninapidi põõsasse jäänud ja ei oleks üldse ära tulnudki...
See raudrohi on isikliku õnne jaoks hädavajalik! Sort `Terracotta`. Ogaputk sobib kõrvale suurepäraselt 😊
Mis siis veel. Olen lubanud ennast ja tütart kolmeks päevaks lasketiirule, homne on veel jäänud. Eesti Meistrivõistlused ja lehevahetajaid, kuuliaugukleepijaid ning kirjutajaid hädasti tarvis. Nii et kaks päeva juba püssirohulõhna hingatud. Ise seekord ei võistle.
Tulemas on Võsul liivaskulptuuride tegemine, kollektiivne Taga talu vahtraurgitsemine ja ehk mõnda põnevat veel. Suvepäevad on pikad, küll jõuab kõike 😉
9 kommentaari:
Ma tegelikult juba mõtlesin jah, et ei tea mis nüüd siis :) Annab sul ikka vehelda aga kes teeb, see jõuab :P
Sulnid ja meeleolukad pildid, kuju on nunnu ja. Sittkust ja jõudu nende teiste puude närimiseks!
Ootasin ja ootasin ja ära ootasin :) See kakk on nii nunnu, et kui mul finantse tekib, siis ma paluksin endale ka ühe. Kakud on minu lemmikud :)
Sa oled ikka nii väekas inimene, jõuad palju ja hästi!
Võimas. Oi kui palju teravaid saekette ühe sellise tammepaku kujuks silumise peale kuluda võib.
Su tööd on kõik nii.... sõnadki ununevad :)
Kas sa teed kasvavatest puudest ka kujusid? Ma mõtlen, et sa kirjutasid, et terve puu oleks liiga suur olnud.
Päris elavatest-kasvavatest ikka kuju ei tee, aga kõrgematest kändudest küll. Need tammed on kõrgeks kännuks jäetud juba mõnda aega tagasi, puud olid jalapeal ära kuivanud ja siis võeti ladvad maha, lootuses, et tüvedest saab kohapeale midagi teha. Aga need kännud olid ka mu jaoks liiga kõrged - kõrgeim oli natuke alla 6 meetri, mida on minu jaoks ilmselgelt liiga palju.
Selge, tänan vastamast! Lootsin ise ka, et elavaid puid sa saagima ei kipu. :)
Ausalt öelda ma ei tea kedagi, kes elavat ja kasvavat puud kujuks saeks. Mismoodi sa seda mõtlesidki? Et puu kasvab pärast edasi? Või et kujur lööb uhkelt kasvavasse puusse sae sisse, nii et oksad ja lehed lendavad, et kujur ka langetab ladva ja oksad? See ei ole turvaline ega mõistlik. Kujusaagimine ja langetamine on kaks täiesti erinevat asja, mina langetamisega ei tegele. Kõigepealt on puu kas ise juba kuivanud või "kohe minemas" või siis saab muudel põhjustel surmaotsuse. Siis puu kas langetatakse tervikuna või võetakse ainult ülemine osa maha, jääb kõrgem känd. Ja kuju tuleb siis kas sellest langetatud osast või kõrgemast kännust. Antud juhul olid puud juba ammu jala peal ära kuivanud, enne kui ladvad langetati ja sellest hetkest läks veel tükk aega, enne kui linnavalitsusel oli aega nende tüügaste kujundamise peale mõelda ja kunstnikku otsida. Elu on nende puude sees ainult paari alustava seeneniidistikuna, mille ma püüan välja saagida, et kujud kauem kestaksid.
Postita kommentaar