kolmapäev, 21. detsember 2016

Vapustav nädal

Nädal tagasi kolmapäeval oli vaja sõita Tartusse. Poisil oli viimane võimalus harjutada sõitu enne järgmisel päeval toimuvat eksamit. Tiirutasime uhkesti mööda linna, siis viisin lapse Annelinnas elava vanaema juurde üüriliseks. Jutustasime veel eks-ämmaga tunnikese, siis asutasin kodu poole teele. Kell oli juba päris palju. Ise veel mõtlesin, et kas minna kesklinna kaudu või üle uue silla. Mulle uus sild meeldib, suundusin Kalda teele. Ja ega ma kaugele jõudnud. Annelinna ja Ihaste vahel vehklesid hiilgavate tokkidega seadusesilmad ja mind korjati rajalt maha. Puhumine tuli ilusti välja, siis võeti ID-kaart ja mindi seda teise masinasse kontrollima. Noormees tuli tagasi ja ütles: "Teie juhiluba on kaks päeva aegunud". "Oh kurat", ega mul muud öelda olnudki. Siis täideti tund aega protokolli, siis helistasin õetütrele, kes ajas teiseks autojuhiks üles mu õe ja millegipärast reisis nendega kaasa veel ka õemees. Oeh. Igatahes ma ei pidanud keset ööd jalgsi Elvasse astuma, mul oli ju vaja veel tööle ka minna! Ja auto sai ka koduvärava taha. Trahvisummat veel ei tea. Koju jõudnuna ja ennast maapõhja kirununa vaatasin enne tööleminekut korraks arvutisse ja selgus, et ma olin sel õhtul lotoga võitnud! 7.60! Karta võib, et trahv tuleb suurem. Aga ikkagi.

Kaur sai neljapäeval eksami tehtud ja on täieõiguslik autojuht.

Hommikul peale ärevat ööd kimasin perearsti juurest läbi (tervisetõend) ja tegin üle neti lubade taotluse. Õhtuks olid load tükitud ja teele pandud, ülejärgmiseks hommikuks olid load aktiveeritud, sellest edasi järgmisel tööpäeval postkastis. Oeh. Esmaspäeval saatsin teele kahetsuskirja, loodetavasti nad arvestavad trahvi määramisel seda. Ma tõesti kahetsen, et ma selline udupea olen. Päriselt.

Laupäeval käisime Tallinnas kooriga kontserti andmas. Kahetsusväärsel kombel selgus viimasel nädalal enne esinemist, et 4 meest ei tule, 2 neist teatasid sellest alles viimasel hommikul. Paanika. Jõudsime Kalju kirikusse kohale, seal kohtusime dirigendi endise õpetajaga, kelle kooriga meil pidigi tulema ühine kontsert. Otsekohe oli A.H. meie koori värvatud selleks esinemiseks, pooli lugusid oli ta isegi enne näinud. Aga ära laulis loomulikult kõik, otse noodist. Kokkuvõttes oli koori kõla üllatavalt hea.

Mis siis veel? Aalujate grupis on hapukurgihooaeg, aias ei toimu ju suurt midagi. Elavdamiseks hüüti välja mõte, et võiks ühise muinasjutu kirjutada, ühe lause kaupa. Oi, see tuli äge! Kohe oli näha, et veri läks käima. Järgmisel päeval võeti ette naistekas, see oli juba kobedam tükk (kuigi ka ikka eklektiline), nalja sai nii, et piss püksis. Laupäevaks jõudsime järgmise kirjatükini ja hakkasime kirjutama krimkat. Olin laupäeval Tallinnas, koju sain alles südaööks. Arvasin, et krimka valmis, aga kus sa sellega! Lõpetasime selle alles täna lõunaks. Selline hasart tekkis, et ei saanud õieti midagi muud teha. Iga kolme minuti tagant oli vaja arvutisse vaadata, kas ometi järge pole? Kui vahe väga pikaks läks, püüdsin ikka ise ka järgi aidata. Loodetavasti suudab keegi selle ära toimetada  (ühtlustada?) ja ehk saab isegi avalikult lugeda lasta. Eks näis.

Ja lõpetuseks ka vapustavaid muusikaelamusi. Fb-s jagas sõber Portsmouth Sinfoniat, üks näide on siin:


ja paar klõpsu edasi jõudsin selleni:


Hoiatan! Seda ei või üle ühe korra vaadata, hakkab kummitama! Portsmouthi sümfooniaorkestrit võib küll rohkem kuulata, see on tegelikult väga hea. Näitab, et ilma igasuguse muusikalise hariduseta või absoluutselt võõral pillil mängides võib paeluvaid tulemusi saada. Vähem põdemist ja rohkem lusti!

8 kommentaari:

Futu ütles ...

Täiesti peadpööritav nädal. Sellise asja peale üldse ei tulegi. Heitsin oma lubadele kähku pilgu peale, ikka kehtisid. Tavaliselt on nad hästi pika tähtajaga, ei tule pähe vaadatagi kuni ükskord...

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Uute lubade väljastamise kiirus on küll üllatavalt tempokas. Jääb veel loota, et trahv ka mõistuse piiridesse mahub.

Eve Piibeleht ütles ...

Uhh, ma pidin rabanduse saama, kuna lube enam ju kaasas kandma ei pea, siis mul ei tulnud esimese hooga isegi meelde, kus nad mul on...logisin kiiruga Maanteeameti e-teenindusse ja selgus, et kuni 2021.aastani muretsema ei pea :)

iirisesõber ütles ...

On Sul alles nädal olnud!
Ka mina uurisin lubade tähtaega ja kindlise mõttes ka ID oma.Muidu ju ei vaata seda!Load aeguvad 2017 juuni,panin kohe suurelt ja punaselt kalendrisse kirja.

Anonüümne ütles ...

Millised seiklused! Vinge värk. Trahvi osas ma küll loodan, et piirdutakse hoiatusega. Tundub lausa sigadusena, et meie e-riik ei teavita meid dokumentide kehtivusaja lõppemisest meilitsi. Eriti just praegu, mil luba ei ole vaja kaasas kandagi. Hoian pöialt.

Ja lugu, krimka, naistekas või miski muu, vahet pole, tahaks ka lugeda :)

mustkaaren ütles ...

😀
Sa saad seda kõike kasutada uues romaanis
😀

Anonüümne ütles ...

Ühislugude kirjutamine on geniaalne meelelahutus. Ma pean selle jõuluõhtu kavasse võtma ;)

Lendav ütles ...

Tuleb tunnistada, et ma sain meilitsi meeldetuletuse, et load on vaja vahetada. Kuu aega varem sain. Ja siis ei olnud arstitõendi ja lubade riigilõivu jaoks raha, ootasin uut kuud ja palgapäeva. Aga palgapäeva-nädal oli lihtsalt hullumeelne, ma ei mäletanud enam oma nime ka, kuupäevast rääkimata. Ja unustasin. Arvasin, et mul on veel nädalakene selle asja ajamiseks aega. Loll pea olla kerele nuhtluseks.