Aastanumber vahetub. Täiesti suvalisel ajahetkel ja kokkuleppeline on see meie aastavahetus ja aastate nummerdamine. Ühe teise süsteemi järgi võinuks me hoopis maabuda aastasse 10230. Ja seda juba alates 25. jõulukuu päevast, mil algas maausuliste uus aasta. Aga olgu, kuna ma olen oma lühikese elu jooksul ikka aastavahetust detsembri ja jaanuari puutepunktis tähistanud, las siis olla ka seekord nii. Milline ta siis oli, aasta 2016?
Hüplik ja keeruline. Keeruline ses mõttes, et ma arvasin, et väga palju muutub, aga ei muutunudki nii palju. Uut on muidugi ka, aga esialgu veel ideede ja otsuste tasandil, suuremate tegudeni jõuan siis, kui päev juba kõvasti pikem on. Eelkõige on olnud ärev olukord kodu suhtes, küll ma pidin selle korteri ära ostma, siis plaanid ja asjaolud muutusid ning hetkel olen ikka siinsamas ja maksan üüri. Aga kuna kõrvalkorterist koliti välja, läheb kevadest terve maja müüki ja ma ikka ei tea, kui kiiresti müük toimub ja kui kiiresti ma pean omale uue pesa punuma. Eks ma püüan seda võimalikult ruttu teha. Sellega seoses kerkib üles töökoha küsimus, sest uuest pesast ma vanasse kohta tööle küll enam käia ei jaksa, pisut kaugele jääb. Noh, ei saanud veel vana aasta kokkuvõtetki tehtud, juba vaatan uude aastasse... aga need teemad on omavahel seotud, mis teha.
Kunstiaasta on olnud küllaltki tubli, skulptuure sai päris mitu tehtud ja üle mitme aasta ka Varbolas käidud. Natuke joonistatud ja tsipake maalitud ka. ☺ Need tegemised on siin blogis üldiselt dokumenteeritud.
Aia-aasta on imelikuks kiskunud. Kevadel läksin suure hooga peale, külvasin, istutasin, pookisin ja kavandasin, aga seoses ettearvamatute arengutega kodu-rindel olen suurema osa oma olulisematest taimedest juba ära kolinud ja osa ära kinkinud. Oeh.
Nii, mis veel...? Oluline verstapost on näiteks laste kasvamine. Sujuvalt, aga järjekindlalt saavad nad järjest suuremaks (täitsa üllatav, eksole?) ja ei olegi enam nii väga lapsed. Kauril on juba juhiload ja puha, elab ühikas ja ei jõua kojugi igal nädalavahetusel.
Mida ma tegin esimest korda sel aastal? Panen nii, nagu meelde tuleb, suvalises järjekorras.
Ostsin oma esimesed turvapüksid saagimise tarbeks (minu kõige kallim riietusese!).
Joonistasin paar joonist päris raamatusse.
Austriast olen kunagi ammu läbi sõitnud, aga Badenit, Saltzburgi ja Wolfgangi külastasin esimest korda. Sealhulgas ujusin esimest korda elus mägijärves (Wolfgang) ja suplesin väävlivees (Baden).
Esimest korda vedasin Varbola puupäevadele oma tütre. Ma olin seal varem ka käinud, aga mitte koos lapsega. Ühtlasi osalesin Varbolas esimest korda saevõistlustel.
Pookisin esimest korda. Läätspuud läksid ilusti kasvama 😊. Silmanud olen ma varem ka (roose).
Lugesin hulga enda jaoks uusi raamatuid, aga ma ei ole statistikat teinud, nii et las ta olla.
Kinos ei käinud. Teatris ka ei mäleta, et oleksin käinud. Mõnel kontserdil ikka käisin.
Uue aasta plaanid on esialgu segased. Ehk siis kuidas leida raha kõige selle jaoks, mis raha vajab või siis kuidas teha ära need asjad, mis raha nõuavad, ilma rahata? Rääkimata sellest, et ma ei oska ja ei julge ja üldse. Aga see ei ole argument. Siis tuleb õppida ja hakata julgema, sest muid valikuid lihtsalt ei ole olemas.
Siia juurde illustratsiooniks üks lugu sellest ajast, kui ma veel diskodel käisin (see oli ammu 😃)
(Millised punased kingad musta ülikonna juurde! Milline naishääl! Džunglivärvides nahkhiire-dressikas! Milline nostalgia, eriti alguskaadrid! Teismelise ajudesse keevitatu jääb sinna kuni surmani. Nii on.)
Pauerit ehk siis maakeeli jõudu ja särtsu on jätkuvalt hädasti vaja. Võibolla rohkem, kui kunagi varem.
7 kommentaari:
Just, pead julgema ja oskama hakkama :) Kui ikka väga tõsiselt tahta, siis saab igasuguseid mägesid paigast liigutatud. Ausalt :D
Oli nagu oli, kindlasti oli ka hääd. Lase samas vaimus edasi, ilusat aastalõppu (ja ma loodan, et mõni neist kaunitest kujudest lõpuks ka meie õuele jõuab)
Oma kodu on eluvajalik. Loodan, et uuel aastal laabub kõik sulle soodsas plaanis. Kaunist aastavahetust ja õnnelikku uut aastat.:)
Eve, sa oled kujude saajate nimekirjas olemas ja väga kõrgel positsioonil :)
Üks asi tuli veel meelde, mida ma sel aastal esimest korda kogesin. Roheline pea.
Ligi 100-liitrine akvaarium on ka uus kogemus, siiani ajasin läbi poole väiksemaga.
Toredat aastavahetust!
Me pole enam verinoor inimene, kes tahab yhelt oksalt teisele lennata, ikka on oma pesa vaja ja et lumi kõrvikusse ei puhuks. Anna aga hagu, siis ka asjad lähevad!
Kenakest vana lõppu, ja viil pooleks uuel aastal!
Ilusat aastalõppu ja head uut! Küll kõik laabub, kindel see :)
Mida soovida? Stabiilsust? Loovnatuurile? Miks ka mitte! Ühesõnaga, soovin soovide ja unistuste täitumist ja kuigi Varbolas käies minu juurde te Kaarnaga ei jõudnud, siis uuel aastal uus võimalus!
Postita kommentaar