Mina katsetan oma töövõime piire. Muidu pole vigagi, aga mingi nõrkus on kallal, ju vist pole päris terve või vähemalt parimas vormis. Käesoleval nädalal asendan lisaks oma tööle veel üht kolleegi, nii et tööpäevad kipuvad lõppema mõnikord kell 2 öösel. Ma ju ei saa päeviti sinna ligi, ikka õhtupoole... Ja siis oli mõni tohlakas visanud mu asenduspinna aknale toore muna puruks, aga väljas oli siis veel täitsa külm, sulata siis seal seda jama. Oeh. Õnneks on Lagle mul mõnel päeval natuke abis käinud, muidu ma poleks ka kell 2 koju saanud.
Oma osa töö öösse nihkumisel on ka rahvakultuuril ehk siis koorilaulul. Esmaspäeval oli vaja kooriproovis käia (koju sain sealt kell 9 ja siis alles tööle...) ja kolmapäeval ehk eile oli meil Jõeõdedega koos kontsert Nõo kirikus. Jällegi nihkus töö õhtune osa päris öösse...
Kõigele lisaks olen viimasel nädalal maalinud vanasse töökohta silte ja suunaviitasid, homme hommikul lubasin need üle anda. Kui ma kunagi suudan üldse enam üles ärgata.
Lisatöö on teretulnud, sest nagu nüüd selgus, ei anta akadeemilisel puhkusel olijale (Laglele) lastetoetust. Sõidutoetust ta ka enam ei saa ja eritoetust ka mitte. Kuigi ta käib koolis edasi, lihtsalt tervislik seisukord nõudis koormuse vähendamist. Oeh.
Aga noh. Need tormamised saavad selle nädalaga läbi, ehk siis antakse ka mõni päev rahulikumat aega? Või ei? Aga äkki ikka?
7 kommentaari:
Pea vastu, armas sõber! Küll tulevad rahulikumad ajad, saad maalida, kududa, õmmelda ja magada :)
Ühtpidi on ju hea, kui tööd on, aga teistpidi? Kas ta just tervisele peab käima hakkama. Tulevad, tulevad rahulikumad ajad ka.
Sildid on ilusad, asjakohased.
Ja kole libe on küll :(
Ei tule neid rahulikumaid aegu kui asja mõistusega ei võta :P Lahedad sildid ja kui tellija ei suuda ära otsustada, siis võid ju alati ise midagi välja mõelda, nt pealoogia kabinet vms :D Pea vastu sõberik, talv peaks ikka veidi rahu ka tooma :)
Ma olen ikka öelnud, peamiselt küll enda kohta, et küll loll tööd leiab.
Pea vastu. Varsti on pühad käes ja siis ei taha keegi poole jaanuarini sult midagi ega ka mitte sulle raha anda. Nii et võta vastu, kui pakutakse.
Jõudu tööle, sest muidu on leevakapis isegi jahukoid näljas. Niikaua, kuni inimesel on väikesed lapsed, ei saa endale tõsist puhkust lubada.
Tunnen kaasa ja kivi kotti.
Kui tööd on liiga palju ja tervist liiga väha, on jama, aga vastupidi on kah jama. Pea vastu! Meil siin põhjamaal on soe, pime ja niiske, ei mingit libedust enam.
Igavene jama jah, et nad neid igasuguseid toetusi nii kärmed kärpima on.
Mina peamiselt öösiti suudangi töötada, aga ega siis keegi sellepärast päevasi tegemisi tegemata ei luba jätta ja vahel tahaks ikka midagi hingele ka lubada, onju. Seega tean täpselt, millises unevõlas sa vaevled. Ole tubli ja katsu vastu pidada!
Postita kommentaar