Reedel asutasin sõitma, algul oli küll üsna närviline olek, sest lootsin enne sõitu ikka talvekummid ka autole alla saada. No saingi. Korraks. Kaks rehvi (esimesed juhtusid olema) olid tühjavõitu, vaja pumbata. Ja kujutate ette, mõlemal tulid ventiilid lihtsalt ära! Ühte sai siin maja juures käsipumbaga susitud, see näitas pumpamisel oma vea kohe kätte - sinna sai suvekas kohe alla tagasi. Teist läksin bentsukasse pumpama, seal jäi ventiil pihku... Toppisin esimese ehmatusega selle susisevasse auku näpuga tagasi, sõitsin 300m koju ja vana kumm alla! Oeh. Tagumised talvekad olid korras, natuke õhku said juurde ja käivad küll. Siis jooksuga tööle, siis koju pagasit auto peale viskama ja ema ning lapsi kaasa laadima. Siis Tartust läbi, sest poisil oli kiiresti vaja kooli miski paber viia. Ja sealt siis Viljandi ja edasi Pärnu ning Virtsu-Kuivastu-Ratla suunale. Sõidul polnud vigagi, kui välja arvata udu, mis tegi pisut murelikuks. Viljandi oli paksu piimasupi sees. Õnneks oli Pärnumaa udust puhas, pimedas oleks päris sant olnud... Praamile jõudsime ka minutipealt täpselt. Pileteid ette polnud ostetud, sest me ei teadnud täpselt, millal sinna jõuame, aga saime kohe pileti ja pardale ja minema! Hurraa! Enne kella üheksat õhtul olime juba tädi juures.
Mul on üdini hea meel, et tädile külla saime. Tal on 90. sünnipäevani veel 3 nädalat aega, aga me ei tahtnud enam oodata. Oligi hea rahulik käik, ilm sõiduks veel mitte väga kole ja saime rahulikult seal ka olla, täditütart, lapselapsi ja -lapselapselapsigi näha. Tädi Helju on mul fantastiline, temast võiks kirjutada terve romaani.
 |
| Kodust jäi meid saatma selline pilk |
 |
| Tädi pisikese puulõikega |
 |
| Vanim ja noorim õde |
 |
| Lagle leidis uue sõbra :) |
 |
| Tädi saadab meid teele |
 |
| Saime korraks ka mere äärde |
Saaremaal me pikka tiiru ei teinud, käisime ainult esivanemate haudadel ja korraks lipsasime ka mere äärde. Aga siis hakkas just sadama. Vihma on sealkandis hädasti tarvis, tädi kaev on täitsa kuiv, vett tuuakse talle kanistritega Kuressaarest. Naabritegi kaevud on kuivad...
Kogu tagasitee sadas, Lagle tegi autoaknast udu- ja ilupilte.
Kogu reis oli küll vihmane ja hall, aga vaatamata hallile siiski üllatavalt värviline. Kollakasrohelised teeääred, kollased heinamaad, punakaspruumid, oranžid ja lillad paju- ning kasevõpsikud teeveertes. Mingid põõsad andsid täiesti musta joone alusmetsa, aga seda ainult saarel - mandril ma sellist sügavat tooni ei näinud. Noored männid ja nende lustlik roheline, nende kõrval sügavpruunid angervaksad ja punakaspruunid sõnajalad. Fotokas ei anna seda ilu kahjuks täielikult edasi :(
Imeilus sõit oli :)
 |
| Kodus tagasi |
 |
| Viimsed erksad laigud mu aias |
 |
| Ja vihma sajab... |
Nüüd on kassid söödetud (õetütar käis neid siin vahepeal ka söötmas, aga ikkagi - NÄLG!) ja ahigi köetud, hing rahul.
Ps. Ei saa jätta ütlemata, et tõin Saaremaalt endale ka ilusa (ja eeldatavalt töökõlbliku) voki. Tali tuleb vurinaga :)
12 kommentaari:
Udus on midagi müstilist, ma armastan teda.
Vokk on tore, nüüd on ketrajaid mitu :)
Tore, et sõit kenasti kulges. Lubati ju tormigi ja ma isegi jõudsin juba ette muretseda :D Selline number vajab igal juhul tähistamist ja pilt õestest on nii väga nummi :D
Tagasiteel praam pisut kõigutas, aga ei midagi hullu. Ainult algul udu ja lõpus vihm, mis tegi kõik värvitoonid teeäärtes nii sügavaks-sügavaks :)
Kohe ei tule kõik meeldegi, ma tahtsin postitusse sellegi kirjutada, kui palju meil nalja sai. Parim kild oli ema ütlemine: "Üks jalg ja seegi pime!". Mille kohta see käis, üldse ei mäleta enam. Aga et ma oleks selle peale naerust kraavi sõitnud, on küll meeles.
Musta joone metsadesse võis sealkandis anda paakspuu. Kui ma nüüd muidugi ei eksi ja ikka õigesti mäletan. Selle oksad vist tõmbusid külmade tulles lausa mustjaks, ja mida lääne poole, seda rohkem teda looduses on ka.
Ema on Sul ikka väga mõnus - särav, viskab head nalja ja siis veel see müts! Tõeliselt äge saare naine! No umbes täpselt nagu Sa isegi:)
Ah et Sinu juured on Saaremaal :). Mõnus sõit kindlasti.
Ema on Saaremaalt, isa Tartumaalt Valgutast. Segaperekond :)
Kõige olulisem unus nagu alati. Need õeksed on nii armsad :)
Nunnud õed :)
Vihm teeb pruunidest toonidest 100 värvi.
See oli Sul 1 ilus reis.
Ei jõua ära imestada kui noor näeb välja tänapäeval 90-aastane. Silm ka veel särab!
Tõenäoliselt on sind ennastki õnnistatud pikaealisusega.
Postita kommentaar