neljapäev, 28. august 2014

Kilde

Pole suvi otsa õieti midagi kirjutanud. Viimane aeg paar tagasivaadet teha, enne kui viimasedki mälestused tuhmuvad.

Juuni... juunis lõppes vanas kohas tööleping. Puhkasin mõni aeg peale seda kõigest jõust, sest mitte midagi ei tahtnud teha. Lihtsalt nii kutu olin. Eks kohustusi oli ka, aga nende vahelt olin võimalikult palju letargilises unes. Maal jäi jubedate juunivihmade tõttu auto õuemutta kinni ja see tingis refleksina parkimisplatsi täitmise ja ladumise. Ma pole seal sel suvel muud teha saanudki. Töö veel kestab.

Juuli oli juba ägedam, rabasin mitme koha vahet joosta. Andsin sõbrannale puhkust fotoäris ja sealt kõrvalt olin teises kohas koristaja asendaja. No ja kujusid oli ka vaja saagida ja maal käia (kruus! kivid!). Ja Munamäel Olevil abis ja loomulikult oli vaja korjata ootamatult kiire töö - mälestuspingi tegemine. Juuli viimasel nädalavahetusel läksime Mariga pinki saagima. Kaaren küsis, kas oli raske. Jah, oli küll. Päevad pikad, palavad, aga töö õnneks väga inspireeriv. Kuigi jah, ärgata öösel peale tubli saagimispäeva selle peale üles, et mõlemad käed on õlgadest saati surnud, pole just rõõm.

August algas teise komandeeringuga kirjeldatud pingi tegemiseks. Kokku saime seal mässata 6 päeva sellega. Tegime seda vahelduva eduga neljakesi - mina, Mari, Olev ja Margus (mehed siis kumbki umbes 2 päeva, meie 6). Arvestasin kokku, et kui ma oleksin pidanud seda tööd üksi tegema, oma tööriistade ja pisikeste valgete käekestega algusest lõpuni, oleks mul selleks peaaegu kuu aega kulunud. Koostöös on jõud! Tegime teose, mille tooriku mass olla olnud 1400 kg ja mille lõppviimistlus on sama peen, nagu Olevi ehetel.

Augusti viimased 2 nädalat olen endale pühendanud, natuke ikka saaginud ja ka kruusa vedanud, elamises suurpuhastust teinud (ma pole vist veel poole pealgi...). Peale selle oleme Mariga otsinud uut tööruumi. See, mida siiani üürisime, läheb remonti ja saab kolmandaks lasteaiaks Elvasse. Aga meil on ju ikka vaja ruumi massaaži tegemiseks ja ka maalimiseks ja muudeks loovtegevusteks. Kustkohast seda leida? Mitte ei tea. Ruume nagu oleks, oleme mõnda vaatamas käinud. Aga ikka on mõni "aga". Kas hind utoopiline või ruumijaotus absurdne või pole vett ja kempsu või on ruumid lihtsalt väga ebameeldivad. Ma tean, et kusagil on kindlasti midagi meile sobivat. Aga kus?

Lugesin siin natuke paar kuud vanu kirjeid. Oh jah. Kusagil oli mõte, et võibolla hakkan vanale töökohale teistmoodi vaatama, kui sealt ära olen. Nüüd saan öelda - ei ole muutunud midagi. Seal võib ju käia, päris krampi ei tekita, aga ega ei tõmba ka. Kui ikka väga vaja pole, hoian sealt eemale. Hea, et tulema sai!

Kommentaare ei ole: