...et eest ära jookseb.
Sain väikse tellimuse joonistada kellegi emast, noorest ja ilusast* emast mõnikümmend aastat vana foto järgi portree. Sain foto, tegin ettevalmistused... ...ja hakkasin joonistama loomulikult viimasel minutil. Homseks on joonistust vaja, mina võtsin pliiatsi kätte umbes kell 10 õhtul... Palju õnne mulle. Ma olen kärme küll, kahe tunniga sain hakkama, aga ikkagi...
Aga sellel töökohal siin on siiski omad eelised. Ma võin vabalt töö kõrvalt haltuurat teha, kumbki ei kannata, ei töö ega haltuura. Juhataja ei öelnud ka midagi halba, kiitis, et saan niiviisi käe soojaks ja võiksin siis ühes jutis juba ka meie territooriumi plaani ilusti ümber joonistada. Plaan jääb siiski järgmiseks korraks, ega töö jänes ole...
*Mis puutub noorusse ja ilusse, eriti ilusse, siis ma olen ennast üle tüki aja hakanud jälle üle mõistuse koledana tundma. Isegi ei tea täpselt, miks. Võibolla oli üheks ajendiks ka see, kui vaatasime läinud talve koorilaagri videot. Ma pole ammu midagi nii piinlikku näinud. Kummaline, kuidas teiste inimeste väljanägemine ja näomoonutused üldse ei häiri, aga enda omi vaadates tuleb tungiv soov sealsamas häbi pärast maha surra... Kuna ma iseendaga ära lepin? Päriselt?
7 kommentaari:
Kallis Lendav! Sa oled üks ilusamaid inimesi, keda ma tunnen (ja ma tunnen tõesti paljusid).
Mu meelest ka. pealekauba pole sa aastatega üldse muutunud, väliselt küll mitte.
Sama arvamus siin.
Ega ma ei arvagi, et ma kole olen. Päriselt kole. Aga ma tunnen ennast nii... mõnikord. Praegu.
Siis juurde ei saa ütlemata jätta, et koledaid inimesi polegi olemas. Eriti tahan seda öleda Kaarnale, kes aeg-ajalt minu meelest täiesti õigustamatult pillub väljendeid a´la "kole nagu öö". Kõigepealt - öö on ilus. Ja teiseks - Kaaren võiks proovida vaadata ennast läbi mõne teise inimese silmade, kellegi, kes teda austab, aktsepteerib ja armastab. Vähemalt mind see aitab, kui ma iseendaga tülli kipun minema. Ja ma ei ole Kaarnat veel kunagi koledana näinud. Tõesti.
Ja selgituseks - eelmise kommentaari kirjutasin küll Kaarnale, aga tegelikult oli see jutt mõeldud mulle endale...
Mul on kõik sõbrad väga ilusad:) Kusjuures lisaks välisele iule veel ka sisukad ja andekad ja vaprad.
See ilusana ja võimekana ja ... käib mu meelest ikka tõusude ja mõõnadega, teinepäev on jälle väga raske aru saada, et kuidas ma nüüd siis eile nii lahedalt oma nahas tundsin. Aga võib siis näiteks kirja panna ja vaadata kas muutuvad need ilusad ajad pikemaks ja koledad lühemaks, seegi oleks samm ilusa elu poole ju :)
Ja no ikka tõesti oled ju ilus, usu mind mina tean :)
Postita kommentaar