neljapäev, 13. mai 2010

***

Üks ütlemata vahva vanamees on teistele jahimaadele läinud. Ei jää üle muud, kui soovida talle tagantjärele tuhandepealisi pühvli- ja hirvekarju! Või mõeldes tema elukutsele - mõõtmatuid viljapuuaedu. Mahajääjatele aga pikk pai...

Elu on kummaline. Ühel hetkel tundub kõik igavene, miski ei muutu iial... Ja järgmisel hetkel saan aru, et ma olen hiljaks jäänud, kohe oleks pidanud... Ei ole enam muud võimalust, kui ainult kujutlustes kohtuda, marke vaadata, rääkida elust, inimestest ja ajaloost. Samas saan ma olla ainult õnnelik, et olen üldse temaga kohtunud.

Head teed!

1 kommentaar:

Metsamoor ütles ...

Hoia neid kohtumisi!
Pai!