Laupäev, 10. aprill 2010

Uskumatu

Lumi on läinud.
Päike paistab.
Kusagil voolab vesi. Vabalt.
Kasukaga on palav.
Jalgrattaga saab sõita.
Aknaid saab pesta.
Autot saab pesta.
Vahatamine tõesti parandab selle ärapleekinud käru välimust.
Kirjusid liblikaid on pööning täis.
Ma olen juba 12-aastat ema olnud.
Ma olen elus.
Ma olen inimene (vist).
Midagi ei ole muutunud ja kõik on teistmoodi.
Ma ei otsi enam. Seda. (Neid teisi asju otsin ikka.)

Ma tunnen ennast vaatamata kõigele ürgvanana.

Hämmastav.

3 kommentaari:

kaaren ütles ...

aja tajumine on väga arusaamatu. q mehhanismide jaox aeg voolab sarnaselt, nii et on võimalik mingeid seaduspärasid leida, siis inimeste ajataju kohta ei käi see absoluucelt. mäletad oma lapsepõlve aega?

Lendav ütles ...

Kui saad, võta kätte Stephan Kleini raamat "Aeg", selles on nii mõndagi huvitavat just sellesinatse aja tajumise kohta.

kaaren ütles ...

Seda Kleini raamatut loeti millalgi vikerraadios ette. Aga mul on ajataju kohta nagunii oma arvamus, mis kattub osalt vanade inimeste & osalt Einsteini teooriatega.