Pühapäev, 8. mai 2022

Elva lahtised 2022

 Olid jälle võistlused tulemas. Oma koduklubi koduvõistlused. Ei saanud ma pidama, pakkusin jälle ennast välja medaleid tegema, sest Hiinas valmistatud odavad medalid on ju igavad. Laenasin sõbralt lasergraveerija, leidsin vanadest varudest tammeliiste, kavandasin pisut ja vabrik hakkas tööle. Laenatud lasergraveerija ajas hamba verele, ostsin pärast endale ka sarnase aparaadi. 

Töö oli loomulikult aeganõudev, iga jupp (60tk!) eraldi graveerida, välja lõigata, kõik servakesed näpu vahelt läbi lasta ja vajadusel lihvida, epoksiidvaiguga kruntida ja siis lõplikult lakkida, lisades veel läätsekujulise ehisdetaili (need detailid pidin ka eraldi valmis valama), augud puurida, paelad taha ajada, paelad kokku õmmelda... Aga oma koduklubi jaoks ei ole ju mõnest tunnikesest ometi kahju. Kõige murettekitavam oli paelte otsimine ja ootamine - siinmail medalitele müüdavad paelad ei sobinud puitmedalitele (kinnituskarabiinid olid liiga peened ja ei sobinud paksu puitklotsi jaoks), otsisin kõigepealt kohalikus kaubandusvõrgust lihtsalt ilusat paela. Ei leidnud. Õigemini - leidsin küll, kuid väga kallilt ja väga väikestes kogustes - ühele medalile läheb peaaegu meeter paela ja mind ei aita, kui laos on kõigest 3 või 5m sobivat linti. Mul ju 60 vaja. Raske südamega võtsin ette aliexpressi ja lappasin sealsed valikud läbi. Poole odavam, poole laiem valik, aga tarneajad väga kahtlased. Ega muud ei jäänud üle, lõpuks tellisin ikka sealt ja õnneks läks - paelad jõudsid õigel ajal. 

Sel aastal mul kahjuks Elva meistritiitlit võita ei õnnestunud, standardpüstoli harjutuses jäin teiseks ja sportpüstolis kolmandaks. Samas paralleelselt toimusid ka Tartumaa meistrivõistlused, Tartumaa arvestuses olin mõlemas harjutuses teine. Nii et jäin ikka edasi kõigest seitsmekordseks Elva meistriks.

Esimene katsetus enne vabriku käimapanekut.
Tossav tamm on üllatavalt sümpaatse lõhnaga, nagu mõni viiruk. 
Laenatud masin.


Paeltega.
Need sain ma omale tagasi 😀


Kommentaare ei ole: