neljapäev, 2. aprill 2020

Sarapuu

Leidsin metsas hulkudes sarapuupõõsast päris kobeda pahajuraka. Mõtlesin, mõtlesin ja otsustasin ning tõin ära. Kuigipalju saetööd, natuke rohkem lintlihvija abi ja käsitööd liivapaberiga ning korraks ka peitli abi (käpa voolimisel). 
 Sarapuupahk on üllatavalt valge puiduga, kasepahale sarnaseid helke leiab sellest vähe. Peale lakkimist on lausa veidi plastmassine mulje. Pildistamine on ka tänamatu töö, see on nii valge, et vorm ei taha välja paista. Sama raske, nagu musta kassi pildistada...
 Rääkimata sellest, et telefoniga tuleb küllalt lähedalt pildistada, muidu jääb liiga palju tausta. Aga lähedalt pildistades jäävad proportsioonid imelikud.
 Peale sarapuupaha on siin ka männioksake ja tammepuust käpake, et kauss ikka püsti püsiks ning kummuli ei veereks. Oksa lihvimine kausiga kokku sobivaks, et neid liimida annaks, oli üllatavalt raske ja närviajav töö. Käpa voolimine ja liimimine oli selle kõrval naljategu.

Selline pähklikauss, sarapuust.

Nüüd on hammas verel, uuristan toomingapahka. See on hoopis teisest puust tükk...

5 kommentaari:

Futu ütles ...

Mis vahe on erinevate puitude pahkade töötlemisel? Kuidas puit vastu paneb? Kas kuivatad enne ära või teed toorest puust? Kuidas kuivatad?

Lendav ütles ...

Ma olen pahkadest siiamaani kokku puutunud ainult kivikõvaks kuivanud kasepuiduga ja nüüd toore sarapuuga. Kasest ma ei räägigi, see oli nagu graniit. Saarepahk oli natuke pehmem, aga ma arvan, et ainult sellepärast, et see oli täiesti toores. Õõnestasin enam-vähem jämedalt vormi ja siis kuivatasin. Kuivas keskküttetorudel päris kiiresti :) Kui puit on märjalt töödeldud piisavalt õhukeseks, siis ta ei kuiva mitte lõhki, vaid kuivab ära.
Nüüd mässan toomingaga, märg puit, aga ikka kõva kui kurat.

Huvi järjest kasvab, igal pool, kuhu satun, vaatan nüüd selle pilguga, kas ei leiaks veel mõnda huvitavat (ja katsumata puust) pahka. Soovitavalt toorest. Sanglepa sisse oleks huvitav vaadata, tamm oleks tore, tegelikult misiganes puit. Aga paraku on kõige rohkem pahkasid ikka kaskedel, mis on iseenesest ju ka väga ilusa puiduga, kuid teisi tahaks ju ka seestpoolt uudistada. Aga nende teiste küljes on "liigliha" ju nii harva!

Lendav ütles ...

Viga eelmises kommentaaris esimeses lõigus - Mitte saarepahk, vaid sarapuupahk. Saarepahka pole käes hoidnud.

Kuldmari ütles ...

Mo tuttav meister ütles kunagi, et paha puhul kaotab puidu mõiste oma tähenduse. Eks ta nikerdab kõige rohkem ka kasepahka.

mustkaaren ütles ...

Ise ei võtaks sellist materjali kättegi, pole kannatust ja käte tundlikkus on lännu, aga teiste töid vaadata on maru huvitav. Nikerda aga edasi, äge on!