Reede, 14. veebruar 2020

Topsik

Tulin palgatöölt ära. Vaimu värskenduseks peale neid vintsutusi võtsin väikse nokitsemise ette. Tuhnisin mehe varude hulgas ja leidsin täpselt paraja kasepahakese. Koorisin, kujundasin, uuristasin. Mees aitas vahepeal freesiga kaasa, mina jätkasin puhta käsitsi, peitliga. Seest ongi tops täiesti peitlijoontega ja lihvimata.
Siis liimisin ülaserva tammelaua, millest sai servakõrgendus. Serva vahele jäi auk, mille täitsin türnpuu kiiluga. Ahh, milline imeline kollane puit! See ei ole värvitud, ongi niisugune kasvanud.
Seejärel lisasin topsikule jalakesed - ühe türnpuuoksakesest ja teise tammeklotsikese. Lihvisin ja lakkisin ja valmis ta ongi!

Pöidla jaoks sai servale tehtud väike lohk, et topsi ikka mugav kätte võtta oleks. Esialgne plaan on nikerdis suhkrutoosina kasutusele võtta.

6 kommentaari:

maurus ütles ...

No nii imeline, et pole sõnu ( ja polegi neid vaja, töö räägib ise enda eest)! Ja kuidas mulle meeldivad sellised iseloomuga ja sõnumiga pma käega loodud asjad!

Futu ütles ...

Küll on ilus asi. :)

mustkaaren ütles ...

Nii pehme ja nunnu!

maurus ütles ...

No ei saa, kaks päeva jutti imetlen ja mõtsi, et see suhkrutoos vajaks seltsilist, ühte väikest puidust suhkrulusikat, ja miks mitte türnpuust!

Morgie ütles ...

Hm, see on ju pepu.
Jalakestega.

Lendav ütles ...

Morgie, sul on terav silm, ära märkasid. See ei olnud küll eesmärk, vaid nii kujunes tegemise käigus välja. Mingi nurga alt vaadates on ta jällegi nagu istuv kass - tagumik maas ja käpakesed ees rinna all (sellest nurgast ei ole küll head pilti).