Pühapäev, 8. juuli 2018

Kuidas noorsportlane mütsiga löömas käis ja muud jutud

Selleks nädalavahetuseks oli mul meeltesegaduses paigutatud kolm üritust ülestikku. Kahte andis kuidagi ühildada, kolmas (aalujate kokkutulek) jäi kahjuks käimata. Oleks see kuskil lähemal toimunud, oleksin sinna ka saand. Segadus sai alguse sellest, et Eesti meistrivõistlused (tulirelv) on alati olnud juuni lõpus-juuli alguses. Niisiis panin kinni koha Tartu Hansalaadal, maksin ära kohamaksu ja - sain teada, et võistlused on sel aastal nädal hiljem, laadaga samal ajal. Ja kuidagi oli kahe silma vahele jäänud, et kokkutulek ka samal ajal... Egas midagi, natuke organiseerimist ja sai nii võisteldud kui kaubeldud, kaks kolmest on ka hea saavutus.

Võistlused algasid mu jaoks juba reedel, harjutuseks spordipüstol 30+30. Esimese poole järel (ringmärk) olin veel finaali pääseja, aga teine pool (ilmuv märk) kukkus ära, korra lasin lausa märklehest mööda (katsuge ise 3 sekundiga sinna pihta saada!) ja lõpetasin 12-ndana. Laupäeva hommikul viisin Lagle ja sõbranna Tartusse laadale kauplema ja ise kimasin Elvasse tagasi võistlema. Harjutuseks standardpüstol 20+20+20, mida ei ole naised päris ammu võistelda saanud. Harjutus siis selline, kus esimese 20 lasu laskmiseks antakse aega pikalt - 5 lasu aeg 150sek. Teine 20 tuleb teha 20sek/5lasku ja viimane 20-lasuline osa on 10sek/5 lasku. Ehk siis nagu trepakki tantsida. Esimene aeglane osa läks väga hästi, sain lausa ühe 50-silmalise seeria, nendest 4 sisekümmet ja üks tavaline kümme - viiekümnelise tulemuse lugemisel saab võistleja aplausi, oli ilus küll kuulata 😀. Edasi, mida kiiremaks tempo läks, seda rohkem kuulid hajali jooksid, aga päris märklehest välja ükski siiski ei läinud. Lõpetasin võistluse kuuendana (üheksast naisest), tulemusega 496 ja olen ise hullult rahul, sest seda harjutust ei olnud ma isegi trennis saanud ÜLDSE proovida. Seekord läks küllalt hästi, aga järgmine kord vist ei peaks päris mütsiga lööma minema.

No ja võistlustelt otse laadale. Müüsime oma kristallvaigu-ehteid, laada saab lugeda edukaks. Täna oli ka veel poolik laadapäev, Laglega kordamööda müüsime ja käisime ise teisi müüjaid uudistamas, päris põnevat kraami oli. Ega ma suurt midagi ostnud, topsitäie pütikalja, lõhnatu deodorandi (maarjajää baasil), Andre Grand juustujupi, mis oli üllatavalt odav ja maitses selle hinna kohta eriti hästi. Lagle sai rinnamärgi geomeetrilise kassiga ja vanaemale võtsime tulevaks sünnipäevaks linase froteesaunalina. Väga ilusat keraamikat oli ka, aga seekord suutsin vastu panna. Millele ma ei suutnud vastu panna, on raamat, mille ostsin lasketiirust. "Sisekümne seisund", Raymond Prior. Laskespordile pühendunud spordipsühholoogi raamat. Mul ei olnudki enam midagi head unejutuks lugeda ☺

Kokkuvõttes oli kogu see tramburai hirmus väsitav,viimastel päevadel enne laata oli ju vaja veel viimased ehted kokku panna ja üldse oli hirmus kiire. Koju saime täna kella viieks ja keerasime mõlemad magama. Ehk ma saan varsti jälle inimeseks tagasi.

Ah jaa, eelmises postituses lubasin lahkesti näitusepilte - udused ja kauged, aga aimu natuke saab.




 Üks džungel mulle seal meeldis. Džunglis elab kaheksajalg, tanuga uudishimulik naabrieit ja veel teisigi toredaid tegelasi. Kirjuta või muinasjutt 😊


2 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

Nunnu näitus. Sa ikka oskad.
P.s. häbi mul olgu, aga Tallllinnnna botaanikaaias pole ma elus käinud.

Kristina Kiisk ütles ...

Mul on ülimalt tore meel, et oled enda jaoks laskmise avastanud. Kas pole mitte fantastiline ala? Milline väljakutse!

Muideks, kuidas siis raamat meeldis, millele tiirus vastu panna ei suutnud? ;) kas oli ka tähelepanu väärt?