teisipäev, 10. jaanuar 2017

Rõõm sellest, mis on ja mida ei ole

Viisin poja pühapäeval Paidesse, kooli. Ühtlasi põikasime sisse Tallinnasse ja laadisime auto peale 4 suurt katuseakent, 25.- tükk. Sõitsin kasvavas pimeduses selle kullakoormaga lõuna poole ja olin üdini õnnelik. Mõnikord võib millegi saamine palju rõõmu teha. Rõõm akendest ja teiseks rõõm, et auto on nii tubli ja mahutab nii palju.

Tallinn-Tartu maantee oli mõnusalt vaikne ja tühi Mäost kodu poole. Tallinna külje all oli muidugi hullumaja, pidev s***pilv ümberringi, liiga palju autosid, liiga palju sõiduradu, liiga palju foore ja liiga palju lendavat soolasolki. Aga hakkama saime! Kaur sõitis, mina lugesin kaarti. Panin poisi Paidesse maha ja sõitsin üksi edasi ning püüdsin kokku arvutada, kui mitu korda võib rõõmu saada ühest ja samast asjast. Umbes nagu mitu korda võib sooja saada ühest puusületäiest - kõigepealt metsas rassimine - puude langetamine, siis laasimine, siis jupeldamine, koju vedamine, lõhkumine, kuivatamiseks riita ladumine, siis kuuri riita ladumine, tuppa toomine, kütmine. Tuha vedu võib ka natuke vereringet ergutada. Eks nende akendega saab sama lugu olema. Leidmine, ostmine, järel käik, paigaldamine, läbi akna välja vaatamine. Võibolla tuleb mõni etapp veel juurde.

Täna oli järjekordne õnnehetk. Sain meili kirja, kus oli mu lubadeta sõidu otsus. Ja otsus oli menetlus lõpetada, kuna süü on väike. Ühtki rida määratava trahvi kohta ma ei leidnud ka korduval hoolikal lugemisel mitte.

Veel üks rõõm - külmadega on nii palju köetud, et nüüd pehmema ilmaga tundub toas suisa soe olevat! Ma pole täna veel ühelegi koldele tuld alla teinud.



 Külmade ilmadega ei olnud õues suurt midagi teha, niisiis magati kohe südamest.

 Korraks silm lahti, äkki antakse süüa või midagi? Eehh... magan parem edasi.






























Krõnksloom

10 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

ja siis tuleb veel akende pesemise rõõm ja eks kindlasti veel midagi :)

Tsiil ütles ...

OO, katuseaknad? Linnas või?

Kui inime on nii rõõmus nagu sina oled, siis peab ümberringi sama rõõm olema!
Soe on, soe on :)

Lendav ütles ...

Ei, katuseaknad ei tule linna :D , need on ladustatud hetkel Taga tallu ja ootavad järgmist tööetappi.

Anonüümne ütles ...

Nonäed - maailmas on õiglus ikkagi olemas :)
(lubadeta sõidu kohta käis see)

Tallinn-Tartu otsa meeldib mulle kohutavalt sõita hoopis Viljandi mnt kaudu. Imavere ristist Viljandi peale, siis Kabala peale ja otse Türisse, kust Rapla kaudu Tallinnasse. Ja teistpidi. Nii mõnus ja rahulik, sõida nii kiiresti või aeglaselt nagu ise soovid ja puuduvad närvilised hullud. Kuigi mõned kilomeetrid tuleb teekond pikem ja ajaliselt kulub ka vist veidi kauem, soovitan ma ikkagi.

elfriide tramm ütles ...

:)

---

ja lubadeta sõidu menetluse lõpetamine on tore mitte ainult rahalises mõttes! ikkagi inimesed :)


a see viljandi kaudu trt-tln sõitmine on terve tunni pikem ju...

Anonüümne ütles ...

Lubadega läks hästi ja akendega ka. Loodetavasti saad juba selle aastanumbri sees uutest akendest avanevat vaadet imetleda. Pilved, sinine taevas, äike, päike jne :)

Eve Piibeleht ütles ...

Hullude kontsentratsioon liikluses on viimasel ajal erakordselt kõrge...tulin eile töölt rahulikult piirkiirusega 90 km tunnis ja vaevalt viiekilomeetrisel lõigul lajatas must vähemalt viis hullu maeiteamiskiirusel mööda. Kuhu neil kiire oli, ei tea, sest maantee lõpeb vastu merd ära ja üle paari minuti kihutades nagunii varem kohale ei jõua

Futu ütles ...

Äärmiselt sümpaatne lugeda, et ka riigiametnikud vahel inimesed on.

mustkaaren ütles ...

Just, mitu eri sorti, lõhna, maitse ja kangusega rõõmu 😀
Kihutajatel on surnuaiale kiire.
Tallinnast Viljandi kaudu Tartu sõit tähendab ka kymneka võrra rohkem tankimist.
Kõik elajad liigist, tõust ja suurusest olenemata, võtavad praegu selliseid poose nagu Krõnksloom. Ainult ärge õue ajage.
Hetkel jälle -9.

Köögikata ütles ...

No küll ma juurdlesin selle esimese foto kallal algul, et mis kole elukas see küll olla võib. Noh, ma ka üsna põgusalt seda vaatasin, aga siis tulid muud asjad vahele ja jäi lähemalt silmitsemata, aga mõte aina ketras. Kui nüüd lõpuks ammu avatud lehte ka lugema jõudsin, tundsin kohe ka põõnaja ära. Vahva, kuidas nii lähivõtted asju moonutada võivad. Kunagi oli isegi mingeid viktoriiniküsimusi samas stiilis.
Aga see on küll õige, et piirkiirused on ainult meiesuguste "lollide" jaoks, must ka möödutakse nagu postist.