esmaspäev, 28. november 2016

Ei tea miks aeeeeeg kaoob käeeeest...?

Läinud nädal oli eriti tihe. Töökaaslane nikastas selja ära, käisin tal paaril päeval tööl abis, sest kummardada ta ei saanud. Kooris on lisaproovid, sest jõulukontserdid on tulemas. Ja kõigele lisaks sain raamatukokku väikse näituse üles, seegi võttis aega, raamidesse panin pildid kohapeal, sest seal oli rohkem valgust ja vaba lauapinda. Mõnda pildinäidet saab näha siin: https://www.flickr.com/photos/129484940@N06/sets/72157675685869770/
Teemaks meie kaunimad umbrohud.

Ega see veel kõik olnud, Muhedikupapat oli sünnipäeva puhul vaja aalujate ühiskingitusega üllatada ja minu teha jäi kingituse vormistamine. Õnneks on mul andekaid sõbrannasid, kes aitasid algidee välja mõelda ja siis läks lahti. Korjasin vähegi sobilikke taimi oma aiast ja lähedasest metsanurgast, kuivatasin raamatu vahel (ja lõpuks mõnda ikka triikisin ka), hankisin mustast kartongist albumi ja sobitasin albumisse seemneid, münte, taimi ja paberrahasid ning ühe kinkekaardigi nagu mu fantaasia lubas. Muinasjutt ka ikka sinna juurde. Endal meenus küll aeg-ajalt Buratino film, aga selle peletasin peast ja tegutsesin edasi. Oh oleks ainult aega rohkem olnud, oleks olnud aega peenemalt viimistleda, aga sai nagu sai. Paar stiilinäidet ka:
 Lusti oli igatahes kõvasti.



Laupäeval haarasin albumi kaenlasse ja läksin Lagle seltsis Muhedikumaale. Kohalikud aalujad olid enamuses kohal, aga üllatusena olid aalujate põhja-osariikide esindajad ka saabunud. Pidu oli põhjalik, kuni laimi-tšillitordini ja seltskonnamängudeni, nii et lõpuks lausa valus naerda oli.






Pühapäeva reserveerisin ühe ammu pooleli oleva töö lõpetamiseks. Aasta tagasi alustasin pükste õmblemist (vt lingitud postituse lõpuridu), nüüd siis sain lõpuks jupid kokku. Niidiotsad vaja veel sõlmida ja nööp on ka ette õmblemata, aga muidu valmis! Enam-vähem terve päev läks. Ja sai selgeks, et mul on kannatlikkusega ja keskendumisvõimega midagi nihu, vahepeal juba mõtlesin, et minust ei olegi enam millegi õmblejat. Aga küll ma õmblen, kui muud üle ei jää 😊 Ega ma pole kunagi olnud mingi meisterõmbleja, sest selle töö jaoks vajalikku kannatlikkust ja täpsust pole suutnud saavutada. Aga oma tarbeks suudan ikka üht-teist kokku käkerdada 😁 Aegade jooksul olen kümneid meetreid riiet õmmelnud kasutuskõlbmatuks, aga mõni riideese on siiski kantav ka!
Pildid küljetaskutest, mille välja mõtlemine ja nikerdamine vist üldse kõige rohkem aega võttis:
 Kas pole kaunis riie? Lilleline on kaltsuka-leid, mingi suurema lapse velvetkleit, millest sain seeliku ja jupikesi jäi üle ka. Põhikangas on aga Abakhanist paar aastat tagasi ostetud. Batika-lapiline velvet (foto on lambivalgel pildistamisest liiga kollane, tegelikult on värvid roosalillakas ja sinine). Tuleb välja, et velvet ei ole enam moes ja poest on väga raske leida ilusat velvetit. Valik järjest kahaneb ning uusi velvetkangaid juurde ei tooda... Hakka või nutma... Mul oleks vaja üks seelikutäis velvetit ka. Hakka või väljamaalt üle interneti tellima.

9 kommentaari:

Futu ütles ...

Album oli nii äge.
Eriti veel kõik see lugu ka sinna juurde.:)
Oled väga andekas.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Vau, mis edevad püksid :D No mina lausa kardan õmmelusmassinat :D Oled igati tubli. Aga album oli tõesti super. (sõps vii algidee eest kohvikusse) :D

Tsiil ütles ...

Hästi tehtud! :D Nii üks kui teine

mustkaaren ütles ...

Lahe!!! Eriti taimed :)
Humana kodukalt www.humanae.ee vaata rubriiki Kaupluste pakkumised, neilon lõpumyykide ajal alati igat sorti, värvi ja suurust velvetseelikuid. Minu jaoks on need kõik alati tibatillukesed, aga millised materjalid, millised lõiked, millised tegumoed, ahh...

Eve Piibeleht ütles ...

Ma ei jõua seda albumit ära kiita, imeline idee ja veel imelisem teostus :) . Humana lõpumüükidelt tasub velvetit otsida jah, minu meelest on seda seal lademes. Minu kui koeraomaniku jaoks täiesti välistatud materjal, tõmbab karvu ligi nagu magnet.

MUHEDIK ütles ...

Kõik, millele oma käed külge paned, muutub kullaks. Kogu see 2/3 puhast kunsti ja püksid on veel kõige tipuks

elfriide tramm ütles ...

sa pole mitte ainult ülimalt andekas, vaid ka väga hea huumorimeele ja tundega :)

velvet meeldib mulle ka. peaks ka vist rehitsema minema :)

Anonüümne ütles ...

Eestimaa metsa- ja niidutaimed oma õrnuse ja haprusega ongi maailma ilusaimad :) Aitäh, et nad pildile püüdsid!

Skarabeus ütles ...

Nagu minu vanaema ikka ütles: sa heldene Looja küll,kuis inimene ikka suudab ja jõuab!