neljapäev, 18. august 2016

Varbola 2016

Olen kirjutamiseks kolm päeva hoogu võtnud, ei paista seda rahulikku kirjutamise aega kusagilt tulevat, keeran kiiruga väikse aruande kokku.

Niisiis kahekümnendad Varbola puupäevad, juubeliüritus.

Läksime Kaarna ja Laglega juba esmaspäeva õhtuks kohale. Hallan helistas hämaruse saabudes äreva teatega, et kohale on saabunud punt poolakaid, kes hirmsa kiirusega oma telke lahti pakivad ja just meie tööplatsi juures! Hallan lubas meile kohta hoida, oli meil ju ainult pool tundi veel sõita jäänud. Ja seal ta meid Sergei seltsis truult ootaski, auto poolakate takistamiseks meie tööplatsile risti aetud. Pakkisime kiiruga autotulede valgel telgi lahti ja kobisime varsti magama.

Hommikul selgus, et poolakaid oli terve gäng, minu mälu järgi 6, peale selle 2 leedukat, sakslane ja venelane. Varbola veteran, soomlane Markku Tuominen jõudis alles lõuna ajal ja ei jõudnud ära imestada, kuidas tema traditsioonilisel kohal oli poola laager. Aga polnud hullu, lõpuks kõik 38 kujurit leidsid ikka tööplatsi ja tegelikult oleks meid linnusele mahtunud rohkemgi.

Valisime kiiruga omale sobivaima puidu (traktoril oli tihe tööpäev) ja sai saed käima tõmmatud. Laglele oli see esimene kord mootorsaega tööd teha.

Õhtul istusime suure rahvusvahelise pundiga lõkke ääres, Kaarna kitarr helises Silveri omaga samas helistikus, trummid müdisesid ja mitmes keeles sai nii rahvalaule kui lorilaule. Äge :D . Hallani uus trumm (õigemini uus nahk vanal trummil) sai ka sisse mängitud. Poola viin olla teadjate sõnul olnud hea maitsega, seda ma ei oska kommenteerida, mu meelest on viin alati vastik. Aga poola vorstid olid küll tõesti head.

Kui esimene öö oli suhteliselt soe olnud, siis teine oli juba külmavõitu.

Teisel hommikul tegime kiire tiiru Raplasse ja tutvusime kohaliku kaubandusvõrguga. Eelmine külm öö sundis ostma kaltsukast kuhja sooja fliispesu, Kaaren täiendas oma varusid kõrvaklappidega ja mõne muu tarvilise asjakesega, meie ostsime liivapaberit. Päeva peale võttis Lagle ette ja võõpas Maire eeskujul oma uued kõrvaklapid kauniks siniseks. Minu ja Kaarnaproua kõrvakad said uue ägeda kuue järgmisel päeval. Selleks oligi olnud vaja Raplast liivapaberit osta - puidu töötlemiseks oli meil üsna jäme kruusapaber, aga kõrvakaid oli vaja millegi peenemaga värvi alt matistada, mitte kraapida sinna kruusaga vagusid. Oi, me olime ilusad, eriti kõik kõrvuti!
Piret Linnamäe tehtud foto
Rassisime väikeste, aga tüütute vihmahoogude ning sügisese jaheduse kiuste saagida ja lihvida ning reede õhtuks olid kujud peaaegu valmis. Mina sain omad isegi õlitatud, osadel jäi natuke tööd ikka veel ka laupäeva. Aga ega mul siis ometi vabadus ja puhkus hakanud - reede lõunal oli korraldaja Märt mulle kärbseid käinud pähe ajamas, et ma ikka võistlusest ka osa võtaksin. Leidis isegi võistluseks vajalikud turvasaapad ja turvapüksid... Ja närv hakkas kerima. Võistlus seisnes selles, et tunni ajaga tuli enda valitud pakust saada midagi valmis. Võidutööks sai sel aastal oksjonil kõige suurema müügihinna saavutanud võistlustöö. No... vihma sadas laupäeva hommikul nagu jube. Kogu võistluse aja sadas ka. Ma olin aluspesuni läbimärg, aga külma ei tundnud, sest närv oli sees. Kokkuvõttes sain kuju tehtud, konna saagisin, saavutasin naiste arvestuses esimese koha (olin ainuke naisvõistleja), kuigi ametlikult naiste kategooriat eraldi ei olnud. Üldarvestuses olin eelviimane. Aga see mind ei morjenda, oma võistlustöö müügiraha sain 100% kätte ja kastitäie puuhooldusõlisid ja immutusvahendeid ka. Ning kogemus oli hindamatu :D

Vahepeal külastasid meid ka Aalujate esindajad, päris mitu oli neid ja kohati lausa perekonniti. Mina aga olin sunnitud valima ja valisin seekord peale tervitamise-kallistamise hoopis Hannese seltskonna. Hannes on legendaarsete Vastseliina puupäevade korraldaja (kahjuks ei ole seda üritust kaks viimast aastat toimunud) ja teda polnud päris ammu näinud. Ta oli tulnud meid teisest Eesti otsast vaatama, ei saanud teda ju tähelepanuta jätta.

Oksjoni ajaks jäi vihm kui imeväel järgi, aga ostjaid oli siiski väga vähe. Nii et mõnigi imekaunis väärispuidust skulptuur müüdi võileivahinnaga. Oli ju kujusid julgelt üle 100, aga kas seal üldse sadat ostjatki oli...? Kokkuvõttes ma siiski ei nurise, bentsuraha sain tagasi ja natuke kommiraha pealegi. Ja Lagle sai hindamatu kogemuse, tegi kokku 4 teost. Kõige esimene jäi müümata, mille üle on mul isegi hea meel, kauplesime selle ürituse korraldajatelt endale. Ikkagi lapse esimene töö.
Lagle esimene saetöö, enne värvimist-õlitamist

Vaade minu tööplatsilt teistele
 Siit tuleb väike seeria ööpilte ja pärast päevapilte.






Sume lõunatuul





Siit väike seeria Lagle saenikerdusi:



Lagle saagis ka kaks kassikujulist auku, aga ta lõpetas need alles laupäeva hommikul ja me ise neist enam pilti teha ei jõudnud. Need olid küll kellegi piltidel olemas (fb?), aga ma pole endale veel salvestada jõudnud... Vaja üles otsida ja endale ka jäädvustada ikka.
---
Leidsin Thela blogist ühe üldpildi:
Reede õhtul oli meil väike näitus, Sergei Tumanovski näitas oma imelisi pisikulptuure ja pärast ka piipe. Ausalt, ma pole oma elus ühtki sigaretti suitsetanud, aga tema piibud on nõiduslikud. Ma olen täitsa ära tehtud!









No näiteks selline piip! Pildi pätsasin tema enda fb lehelt:
Kas pole elegantne?

Aga nüüd ka teiste skulptorite töid:




















































Oksjoni vahepeal mängis Singer Vinger. Kõik oli väga äge kuni selle hetkeni, kus Kaaren oma jalale tantsuhoos tublisti haiget tegi.

Õhtul, hämaruse saabudes, süüdati Raul Meele loodud tuleetendus. Olin minagi süütajate hulgas.
Piret Linnamäe fotod:

Tuli oli kirjeldamatu. Sinna juurde kuulus improvisatsiooniline muusika ja tantsuetendus.

Magasime veel viimase öö telgis ja hommikul pakkisime kodinad kokku ning väikse vahepeatusega Rohenäpu juures (aitäh ilusa aiatiiru eest ja kapsasupp oli suurepärane!) kimasime Tartusse EMOsse Kaarna kannakõõlust uurima ning pärast läbi Elva (Lagle ju vaja maha laadida) kipsjalaga Kaarnaga Võrumaale. Kaarna kaasa tõi mu koju tagasi, nii et päev lõppes päris hilja.
Paar pilti ka Rohenäpu aiast (Lagle pildistas):












Kes kõik selle pildisaaga suutis lõpuni ära vaadata, saab auhinna. Mine nüüd kööki ja võta, mis meeldib.

Kaarnale aga soovin kiiret ja täielikku paranemist! Meil on Sind vaja, Varbolasse ja mujalegi, Sinu pilliheli ja jala tatsumist ning kauneid vorme sae alt. Võta aega paranemiseks ja ära karda abi küsida!

18 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Tahaks küll kangesti preemiat saada, aga ma arvan, et hoopis Sina oled seda väärt nii kaua oodatud postituse, pika pildigaleeri kui väga,väga ilusate tööde ja ka muidu tubli olemise eest.
Korraldajad oleksid võinud sündmust küll jooksvalt võinud kajastada. Kui poleks olnud asendamatuid Aalujaid, oleksime kui kotis elanud.
Lagle oli samuti ülitubli ja Kaarnast on südamest kahju.

thela ütles ...

Mõnus nädal oli teil, kui Kaarna äpardus välja arvata. Kuigi sellise asja kohta öeldakse, et ju tal oligi sundpuhkust vaja, kui inime ise puhata ei oska, paneb universum lihtsalt jala taha.
Pilte vaadates juba kahetsen, et ikka endale midagi ei hamsterdanud.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Väga põhjalik ja rahuldustpakkuv aruanne. Palun auhinda :) Ma pole nii tagasihoidlik kui Muhedik :P Igatahes oli teil tore nädal (va muidugi Kaarna äpardus :( et tema nüüd ennast hoiaks ja kiirelt paraneks). Skulptuure seinast seina, uhkemaid ja vähemuhkemaid aga teie kui omade jagu ikka see kõikseparem :D

Helve ütles ...

Vaprad neiud-naised olete! Väga ilusad tööd! Lagle makromotiivide pildile püüdmise oskus on erikiitust väärt.

Käisin ka köögis auhinna järel. ;)

Mari Leinakask ütles ...

Super ilusad tööd! Mine või poodi saage ostma, tekib tahtmine ise ka proovida.
Sellised postitused on tõelised inspiratsiooni allikad. Aitäh!

kaaren ütles ...

Luba endale nyyd yks ilus peaauhind põhjaliku ja korraliku pildivalikuga artikli eest.
Mul oli suur au kogu selle seltskonna juures toimetada.
Kuna puidumajandus on suuremas osas eesti maapiirkondades pea ainus inimestele elatist pakkuvaid majandusharusid, siis tundub ylekohtune, et selline yritus nt err-i kaudu mingit kajastust ei leidnud.
Põllumajandus ei tule arvesse, sest väiketootjaid on väga vähe ja suurtootjad toodavad mitte inimeste, vaid tehnika abil. Puidutööstusi on mu teada eestis kordi rohkem kui piima- ja lihatööstusi, millest suur osa niigi linnades asub.

kaaren ütles ...

Luba endale nyyd yks ilus peaauhind põhjaliku ja korraliku pildivalikuga artikli eest.
Mul oli suur au kogu selle seltskonna juures toimetada.
Kuna puidumajandus on suuremas osas eesti maapiirkondades pea ainus inimestele elatist pakkuvaid majandusharusid, siis tundub ylekohtune, et selline yritus nt err-i kaudu mingit kajastust ei leidnud.
Põllumajandus ei tule arvesse, sest väiketootjaid on väga vähe ja suurtootjad toodavad mitte inimeste, vaid tehnika abil. Puidutööstusi on mu teada eestis kordi rohkem kui piima- ja lihatööstusi, millest suur osa niigi linnades asub.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Mis auhinnaks on?

Lendav ütles ...

Auhinna leiab iga vääriline ise enda köögist. Rahmeldajat saan selles suhtes paari lähema päeva jooksul aidata, Muhedikku loodetavasti ka, aga teised peavad ise oma köögist auhinna üles otsima/välja valima :D

kristallkuul ütles ...

Kas tõesti kõik piltidel esitletud kujud saeti kohapeal välja? Täiesti uskumatu, kui võimekad puuskulptorid te olete ja kui ägedaid asju ikka tehakse. Mind täitsa huvitaks, mis hinnaklassi need teosed jäävad? Järgmise aasta kevadel pean sulle jälle tellimuse sisse andma, ema maja juurde tuleb mul kindlasti mingi skulptuur muretseda, need lihtsalt on nii ägedad :)

Mann ütles ...

Ägedad naised! Puukujurid on ikka eriliselt andekad, lennukaid ideid teile! Auhinnaks võtsin köögist tassi head lõhnavat kohvi:)

Lendav ütles ...

Õige, Mann, just nii pidigi!

Aga jah, kõik saeti kohapeal. Töötempo oli päris jube, kõrval poolakad olid endale terve kuhja materjali ahnitsenud ja ega meiegi siis maha saanud jääda. Igaüks tegi ikka rohkem kui ühe kuju. Aga peale puupäevi surid mu käed kolmel ööl, nüüd on hakanud järgi andma. Nii et vähemalt mina pingutasin küll üle.

Varbola hinnaklass ja õiglased hinnad on kaks täiesti erinevat mõistet. Sel aastal oli halva ilma tõttu ostjaid vähe ja ükski hind ei kruvinud tegelikult õiglase hinnani. Ise sain tagasi lampide ostmise raha ja sinnasõidukulud, paarkümmend eurot jäi üle ka. Eks see oleks seal mitte teenimise üritus, vaid rohkem nagu sõpruskonna kokkutulek.

Hindadest saab rääkida ikka konkreetse kuju üle arutades ja töömahtu arvestades. Pisemad asjad võib saada alla 100.- kätte, suuremate hinnad... seal ei olegi piiri. Kui ikka on kolmetonnine tammejurakas käes ja sealt pool suve (või poolteist aastat, nagu üks Hiina meister tegi) eriti peenelt välja nikerdada, siis see hind on väga kõrge. Tavaliselt jäävad keskmiste skulptuuride hinnad 200-600 vahele. Aga jah, hind oleneb paljudest teguritest. Materjali omapäradest, töö keerukusest, aga ka sellest, kas töö tegemiseks pean väga kaugele sõitma (sel juhul lisandub sõidukulu).

Togram ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Togram ütles ...

Selle Varbolaga on nii, et kui te poleks hõiganud, et lähete, siis elaksin mina õndsalt seal oma metsaservas hallis teadmatuses. Ses mõttes võiks ja peaks seda sündmust reklaamima ikka suuremalt. Siis on ka vaatama, uudistama ning hiljem ilmselt ka soetama tulijaid rohkem. Saab natuke tuult tiibadesse puhuda kaunite kunstide tegijatele.

Pildimaterjal on ilus ja tehtud tööd üks ilusam kui teine, üks omanäolisem kui teine.. Tore, et saite Kaarna EMOsse (tihti jonnitakse ju, et pole tarvis) ning ta kannakõõlus abi sai. Thela kommentaariga nõustun samuti- ju ta pidi puhkama, kuid ise ei osanud puhkust võtta. Nüüd saabki istuda ahjusuu ees ning vaadata puid praksumas või akna taga trummeldavat vihma. Kiiret paranemist talle veelkord!

Mul kööki lähedal ei ole, aga pistsin preemiaks kontoriroti põhjatust sahtlist tüki šokolaadi põske :D

algusestpeale ütles ...

Väga ägedad kujud, ja no piibud! Ma peaks ka vist piibule üle minna, kui ikka selliseid imeasju võimalik saada on. Ja Kaarnaprouale head paranemist!

Skarabeus ütles ...

Üli-elu-võrratu!

notsu ütles ...

ERR-ile peaks saama pressiteate teha, kui rohkem kajastust tahta.

notsu ütles ...

(sest kui me mullu "Raevunud Orlandot" tegime, ega ka siis ERR omal algatusel sellest ei kirjutanud, ise tuli saata.)