neljapäev, 8. november 2018

Eksperiment

Paar aastat tagasi tuli võimalus suunata see blogi teisele aadressile - minu nimelisele. Mismoodi, ma ei hakka siin lahkama, see pole hetkel oluline. Kuni eile avastasin, et anniirs enam ei tööta. Panin siis vana libliklinnu tagasi. Uuemad lugejad on nüüd muidugi segaduses ja ei oska otsida.

Aga lühidalt - mis see aeg siis kaasa tõi? Eks minu blogi oli ennegi võimalik leida kuukelist minu ristinime sisse trükkides, aga viimasel paaril aastal oli see eriti lihtne. Ning ma unustasin selle lihtsuse ära. Ja hakkasin kirjutama kohati liiga isiklikke emotsionaalseid purtsatusi. Mis tõi lõpuks sellist tagasisidet, et ma tegin uue blogi. Anonüümse (niivõrd-kuivõrd). Kes tunneb, et ta tahab igapäevaelu heietusi lugeda, andku märku (gmaili aadressil anni.irs või siis fb messengeri), ma siis saadan uue aadressi. Aga see blogi siin jääb ka toimima, sest kunstitööde pilte ja muud avalikku jään ikka siia edasi üles panema, neid ma teise blogisse ei dubleeri - seal on pildiruum palju ahtam ning mu kunstitööd peaks siiski lihtsamalt leitavad olema.

Joonistan viimaseid direktoreid, varsti saab pilta näha!

---

Täiendatud: Anniirs aadress sai praeguseks jälle korda, panin suunamise tagasi. Ükskõik, kumb aadress sisse toksida, jõuab siia välja. Eks ma edaspidi jõuan mõelda, mis viisil jätkan, aga praegu läheb edasi vanaviisi.

3 kommentaari:

Mare ütles ...

Kunstitööd on kunstitööd, aga mind alati huvitab, kuidas teistel üdini maainimestel läheb. Millised on meie eksistentsiaalsed hüved ja vaevad. Mind küll huvitaks pigem see teine blogi.

konn, lendav konn ütles ...

Mul töötas anniirs kõikse aeg - nii lihtne oli an...sisse trükkida ja tuli! Aga ikka loeks "päris" blogi ka, saadad feissarisse?

Lendav ütles ...

See, et anniirs ei töötanud, oli mingi ajutine kala, aga mul oli sel hetkel just oma blogi vaja näha.