pühapäev, 28. veebruar 2010

Jää

Eile toimus mitu aastat soovitud ja igatsetud sündmus: jääskulptuuride tegemine Vastseliinas.


Fotod: Kaur, telefon.

Esimesed muljed: jää on puu kõrval nii pehme, nii pehme... Oksakohti pole üldse! Puust nikerdaks samamahulist tööd mitu päeva.

Lapsed (ja mõned täiskasvanud) saadeti suuuuure lumehunniku kallale, välja tuli kindlus, mis sarnanes eri valgustingimustes ja vaatenurkade all küll allveelaeva, küll UFOga. Jäätükiga lõbutsenult läksin kindluseehitajatele appi, selgus, et see oli kõvasti raskem töö. Tegin väravavalvuriks ühe erosiooni all kannatava poolenisti väljakaevatud sfinksi.

Imeilus päev oli...

-----

Otsa Andrese tehtud päeva- ja ööpilte saab näha siin.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Ikka elan veel

Ja kavatsen seda veel kaua teha.

Vahepeal õnnestus mul 34-aastaseks saada. Mingit teistmoodi tunnet pole. Hea oleks, kui see number nüüd mõneks ajaks meelde jääks... Mitte liiga kauaks, aasta pärast on vaja uut meelde jätma hakata.

Punaste ja roosade tagumikukujuliste vidinate kinkimise päev sai ka mööda, mina olin laisk ja ei kinkinud eriti kellelegi midagi. Aga ma mõtlesin teie kõigi peale, kui see lohutama peaks.

Ajad on kiired, järgmisel nädalal tuleb 2 kontserti - esmaspäeva õhtul Konguta rahvamajas, vabariigi aastapäeva aktusel. Ja teisipäeval Reolas (kui ma ei eksi, mingi R-tähega koht oli Tartu lähedal). Ühtlasi on vaja käia ikka edasi restaureerimiskursusel, trummitunnis ja lõpuks ju ka millalgi tööd teha... Rääkimata kodust ja lastest, mis ka oma nõuavad (ahjukütmine on hullult aeganõudev tegevus, eriti siis, kui üldse kodus pole...).

Natuke olen ka kõukudega* tegelnud, nimelt üks paiksemaid võsaharusid on olnud 18. saj. keskel (varasemaid andmeid lihtsalt pole kätte saanud) juba Lokko talus Järvekülas Kavildas. Needsamused, kes Anni nime said. Praegugi on seal kõrvuti 2 talu - Lokko ja Anni talud ( kaheks jagunemine toimus u. 19. saj. alguses, esialgu olid mõlemad ikka Lokko nimega). Aga Irsi nime liin on väga segaseks läinud, just nende rahvaloenduste vahel, kus perekonnanimed pandi (1816 veel polnud, 1826 juba olid). Varasemad loendused on nagu puder ja kapsad, eriti sellepärast, et sellel perel polnud tugevat staaptalu - kolasid ringi nagu jaksasid, iga loendus eri talus ja perekonnad laiali. Pealegi oli üks tore loendus veel vahel, kus naisi ei loetud. Ju nad siis polnudki inimesed. Üks kallis esiisa on surnud kahe rahvaloenduse vahel, ühtlasi õnnestus tal selles vahes naine võtta ja 3 last saada (sealhulgas minu vanavanavanaisa). Just needsamad loendused, mille vahel perekonnanimed pandi... Otsi siis... Justkui mingit mõrvamüsteeriumi lahendaks, sihuke detektiivi tunne on... Sinna otsa veel see, et üks suguharu osa on ka oma liini 1750-ni välja ajanud, piirkond sama, nimi sama, kõik teavad, et sugulased, aga mina otsest sidet pole leidnud. Ju siis on see hargnemisekoht varasem, kui minu andmed. Ma olen peast ikka jätkuvalt personaalraamat ja hingeloend.

Kõrgelennulise vaimutegevuse jaoks pole suurt mahti. Aga küll ka need ajad tulevad ja siis saate siit lugeda surematuid tarkuseteri! Värisege igaks juhuks juba ette!

*kõuk - esivanem
leidsin veel ühe vahvate terminitega kõugutabeli (päisnik tähistab inimest ennast):
1. Päisnik
------------------------------------------------------
2. isa 2. ema
3. vanaisa 3. vanaema
4. vaarisa 4. vaarema
5. vaarvanaisa 5. vaarvanaema
6. ellisa 6. ellema
7. ellvanaisa 7. ellvanaema
8. ellvaarisa 8. ellvaarema
9. ellvaarvanaisa 9. ellvaarvanaema
10. iidisa 10. iidema
11. iidvanaisa 11. iidvanaema
12. iidvaarisa 12. iidvaarema
13. iidvaarvanaisa 13. iidvaarvanaema
14. iidellisa 14. iidellema
15. jne. 15. jne.

neljapäev, 11. veebruar 2010

Teateid

Olen täiesti elus.
Tegin täiesti ise valmis toolipadja pehmemööblikursusel - sidusin ise vedrud jne.
Leidsin umbes miljon virtuaalset sugulast (geni ikka...)
Õpin lugema vanu kirikuraamatuid jms ajaloolisi dokumente, olen juba leidnud oma vanavanaema neiupõlvenime (see oli Anni, Miina Anni oli ta nimi :D) ja veel kolm põlve edasi.
Veel olen leidnud pinu dokumente vanavanaisa Taneli (erinevad kirjakujud Daniel, Tannel, Tannil... Eriti vinge on venekeelne - Danil Girš) ja tema esivanemate kohta, mida ei suuda ikka õieti seostesse ja järjestusse panna.Omal ajal oli inimestel umbes 3 nime - Jaak, Jaan ja ... no ütleme Margus, mis korduvad ülemeelelise kiirusega ja mitte ei tea, millise Jaagu poeg Jaaguga just tegemist on... Ja iga teine naine on Mari (Marri). Ja kolmas Liisu (Liso).
Aga vanaema Minnaga on ikka kehvasti, pole siiani suutnud tuvastada õiget Jaan Tamme (tema isa), kuigi leidsin vanaema ja ta õdede sünnikirjad. Eriti kidakeelne kirikuõpetaja on olnud...

Ma näen unes ka neid imelikke kirjakujusid.

Ükskord ma muutun normaalseks tagasi, ärge muretsege.

ps. Pühapäeval on mul lahtiste uste päev. Näen sõpru ja sugulasi hää meelega.