Valgust, soojust valab alla päiksekulm, päikesekulm, päikese kevakevade kulm. Käbid kuuskedel vere karva, männil tolm, männi okstel õite tolm.
Ma vabandan kõigi laulupeole pürgijate ees, kes on seda laulu tõenäoliselt oksendamiseni harjutanud. Aga need sõnad sobivad tänasesse päeva nii hästi. Mu õuel on suurem osa pori isegi ära kuivanud, see on peaaegu ime. Ma ei uskunud enam.
Ja ma nägin esimest liblikat, kollane oli.
Mul ka kollane:)
VastaKustutajaa, see on ilus laul. kummitab endal ka
VastaKustutaQ mitte arvestada parvede kaupa koisid, kes k6du sees talvitusid, siis oli vist kirju.
VastaKustutaTrv, K.